Reflektsioon ainele “Digitaalsete õppematerjalide koostamine”

KURSUSE ÜLESEHITUS JA SISU:

  • Millised teemad olid teie jaoks kõige kasulikumad?
    Meeldisid väga kursuseekaaslaste esitlused ning näited, kuidas keegi mingisugust vahendit oma töös kasutab. Kõige kasulikumad teemad olid: õppematerjalide koostamine nutiseadmetele ning veeb 2.0 vahendid, sest neid teemasid sain siduda ka oma tööga ning mõnda vahendit kasutada ja katsetada noortekeskuse laste/noortega.
  • Mida kontakttundide juures paremaks muuta? Kontakttunnid toimisid hästi ning mitmed teemad said arusaadavamaks kui need räägiti läbi tuues ka näiteid. Ei oska hetkel välja tuua, kuidas niigi häid kontakttunde paremaks teha.
  • Kui palju te õppisite minu lugemismaterjalidest ja kui palju kursusekaaslaste postitustest ning kommentaaridest?
    Võib öelda, et ma õppisin nii lugemismaterjalidest kui ka mõne kursusekaaslase postitustest. Kommentaaridest ei saanud kahjuks uut infot. Pean kõige kasulikumaks ja põhjalikumaks Signe postitusi. Ta on alati põhjalik ning talle meeldib otsida/leida uusi ning põnevaid viise ülesannete lahendamiseks.
  • Milliste teemade kohta oleks täiendavaid õppematerjale vaja? Mis tüüpi need materjalid võiksid olla?
  • Kas mingi ülesanne või tegevus võttis rohkem aega, kui sellele õpijuhises planeeritud oli? Kindlasti võtsid mõned ülesanded planeeritust rohkem aega, kuid see võis olla tingitud ka enda kogemuste puudumisest ning oskamatusest asju lihtsamalt teha. Keeruliseks tegi ülesannete sooritamise ka asjaolu, et mitmed teiste ainete kodused ülesanded sattusid samale ajale. Ehk siis tuli keskenduda mitmele ainele korraga.
  • Kas kursuselt saaks mõne teema, ülesande või tegevuse välja jätta? Ei oskaks midagi kursuselt välja jätta, kõik teemad olid omamoodi huvitavad ja vajalikud.

ÕPIMÄRGID:

  • Mil määral oli õpimärkidel põhinev hindamissüsteem teie jaoks arusaadav?
    Arusaadav oli see, et iga postituse eest saab teatud arvu punkte, lisaks sellele saab erinevate tegevuste eest lisaks teatud punktidega õpimärgid (kirjanduse analüüs, õppematerjali loomine, esitluse tegemine, viki artikkel jne). Üliõpilane sai valida ise tee, kuidas kursust läbida ja mis hindele aine sooritada. Õppejõu esitluses oli kenasti välja toodud n-ö näidispaketid ja nendele vastav hinne. Natuke jäi ebaselgeks poolikute õpimärkide ja kuldõpimärkide saamine. Millised on kriteeriumid? Mille eest saadi kuldõpimärke, mida hinnati? Lisaks märkasid paljud kaasüliõpilased (ka mina), et mõnel juhul ei esitatud postitusi õigeks ajaks, kuid saadi ikkagi kuldmärk. Huvitav oli ka see, et mõne sellise juhtumi korral postitas üks üliõpilane õigeks tähtaajaks vaid sissejuhatava lõigu või postituse pealkirja ning tegi alles hiljem oma postituse lõpuni. Seega jäi segaseks nõue, et postitused tuleb teha etteantud tähtajaks või muidu saadake poolik õpimärk.
  • Mil määral mõjutasid õpimärgid teie õpimotivatsiooni?
    Soovisin saada aine eest võimalikult head hinnet ning seetõttu jälgisin seda, mis punktide summa ma peaksin saama hinde “A” saamiseks. Tegin kokku 5 postitust, millest sain kokku 50 punkti. Lisaks sain kahe postituse eest kuldmärgi, mis andsid veel lisaks 10 punkti. Otsustasin kursuse raames saada ka “uurija” õpimärgi, millega viisin oma punktid sellisesse vahemikku, et saada hinne “A”. Õpimärgid mõjutasid minul isiklikult õpimotivatsiooni ning püüdsin kõik vajalikud postitused ja kirjutised õigeks ajaks tehtud saada. Kindlad tähtaajad aitasid õppetööd ka ajalises mõttes paremini planeerida. Õpimotivatsiooni suurenadasid loomulikult ka kuldõpimärgi saamine, kuid kuldõpimärgi saamine ei olnud mul postitusi tehes prioriteediks.
  • Kas te katsetasite ka Mozilla Backpacki oma õpimärkide haldamiseks?
    Jah, kasutasin/katsetasin. Kuna me saime õpimärke ainult selle aine raames, siis jäigi Mozilla Backpack katsetamisjärku. Võib-olla kasutaksin seda, kui saaksime paljudes erinevates ainetes õpimärke.
  • Mil määral aitas õpimärkide kasutamine valida teil kursuse läbimiseks sobiva õpitee?
    Jälgisin seda, et saaksin võimalikult positiivse hinde. Eesmärgiks oli saada hinne “A” ning meeldis, et ma sain valida, kas mõnda ülesannet teha või mitte. Nii jätsin teadlikult esitamata näiteks ühe blogipostituse.
  • Millised on teie jaoks õpimärkide kasutamise eelised ja puudused võrreldes tavapäraste hindamisviisidega?
    Eelised: minu jaoks uudne hindamismeetod; üliõpilane saab valikuvariante, kuidas ainet läbida ning mis hindele konkreetne aine sooritada; kuldõpimärkide saamine tõstab kindlasti õpimotivatsiooni.
    Puudused: hindamissüsteem tuleks üliõpilastele võimalikult hästi lahti seletada, et ei tekiks mitmeti mõistmist.
  • Kuidas võiks õpimärkide süsteemi siin kursusel veel paindlikumaks muuta?
    Mõelda läbi hindamiskriteeriumid ning õpimärkide väljastamise süsteem.

PARTNERHINNANGUD:

  • Mil määral te saite kasulikku tagasisidet te saite oma õppematerjalile või kirjanduse analüüsile kursusekaaslase partnerhinnangust? Ei saanudki, sest minu tööle ei antud tagasisidet (ainult õppejõud ja sellet oli palju kasu).
  • Mil määral aitas partnerhinnangu koostamine kursusekaaslas(t)e tööle paremini märgata puuduseid enda õppematerjali või kirjanduse analüüsi juures?
    Mina andsin partnerhinnangu Anneli Tumanski tööle. Nägin mõnda viga, mida sain ka enda töös parandada, kuid kõige rohkem tuge sain siiski õppejõu antud tagasisidest.

 

4. ülesanne -Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga

Valisin uurimiseks LePlanner keskkonnast õpistsenaariumi Netiquette: Õppematerjalide hindamine, mille koostas, Sigrid Mets.

LePlanner keskkonnas kirjeldatud ülesanne on jagatud erinevatesse etappidesse. Ülesannete lahendamine toimub väikestes kolmeliikmelistes gruppides ning tulemusi jagatakse kaasõppijatega.
Ülesande esimeses pooles on esitatud õpetajapoolt sissejuhatus teemasse pärast mida toimub jagunemine gruppidesse. Tervele klassile esitatakse arutelu teema (Tuletame meelde, mis on netikett ja millised netiketi reeglid on olemas), mille kohta saavad kõik klassis olevad õpilased oma mõtteid esitada. Seejärel kogunetakse oma rühmade juurde ning pannakse grupis ühiselt kirja Padleti seinale (kasutatakse digitehnoloogiat) saadud mõtted netiketi kohta. Lisaks otsitakse informatsiooni  ning erinevaid õppematerjale internetist ning lisatakse ka nende lingid, kirjeldused ja mõtted Padleti seinale. Grupitöö jätkub erinevate mängude, testide tegemisega ning materjalide läbivaatamisega. Grupitöös kasutatakse kas kooli poolt kasutamiseks antud või isiklikke tahvelarvuteid ning oma nutitelefone. Kogu grupitöö on seotud erinavate digivahendite tundmaõppimise ja kasutamisega, sest ka järgmine ülesanne on seotud millegi uue õppimisega – seekord siis Storybird keskkonna tundmaõppimisega.
Õpilastele antakse ülesandeks tutvuda keskkonnaga, valida meeldiv e-raamatu kujundus ning koostada e-raamat kasutades eelnevalt leitud materjale ja informatsiooni. Pärast e-raamatute valmimist, jagatakse loodud raamatute linke kaasõpilastega ning õpilastele antakse ülesandeks tutvuda teiste loodud teostega. Toimub ka kõige parema e-raamatu koostaja valimine/hääletamine. Seejärel tutvustab õpetaja tagasisideülesannet. Kui kõik eelnevad ülesanded toimusid klassiruumis, siis järgmine toimub klassivälisel ajal. Ülesandeks on koostada video, mis väljendaks grupitöö tulemust. Tuleb vastata küsimustele “Mis läks hästi ja mis halvasti?” “Mida sain selle töö jooksul uut teada”.
Üldiselt jääb mulje, et mitmete grupitöö ülesannete läbimiseks on jäetud õpetaja poolt liiga vähe aega. Näitena võib tuua e-raamatu loomise. Keskkonnaga tutvumiseks ja oma raamatu kujunduse valimiseks on jäetud 15 minutit ja e-raamtu koostamiseks 30 minutit. Eeldusel, et grupi peale valmib üks e-raamat, siis saab vaid üks inimene lisada sinna tekste, pilte jms. Võib-olla on tänapäeva lapsed niivõrd osavad ning õpetaja on arvestanud konkreetse klassi lastega ning siis ei jää aega väheseks – ei oska hetkel öelda. Ka video loomiseks on arvestatud vaid 30 minutit. Samas ei saanud õpistsenaariumist aru, miks antud küsimustele vastamiseks peaks looma video. Pigem võiks olla lihtne esitlus, kus kõigi grupiliikmete vastused/arvamused grupitöö kohta.

Valitud õpistsenaariumi võib vaadelda sotsiaal-kultuurilise õppimisteooriale tuginedes. Sotsiaal konstruktivismi teooriale pani alguse 1930. aastal L.Võgotski, sõnastades kaks sotsiaal-kultuurilise õppimise printsiipi. Esimene printsiip väidab, et inimene omandab uusi teadmisi kõige enam läbi ühistegevuse toetudes kaaslaste teadmistele ja pädevustele ning seeläbi suudab uut informatsiooni mõista või mingit ülesannete sooritada või probleemi lahendada. Teine printsiip keskendub sellele, et õppimine kui protsess on pigem sotsiaalne kui individuaalne nähtus. See tähendab, et uued teadmised luuakse ja pädevused saavutatakse läbi inimestevahelise koostöö, kasutades rühmale omaseid tööriistu või objektide rakendamise ühise eesmärgi nimel (Pata, 2016). Uuritavas õpistsenaariumis toimub õpilaste vahel koostöö erinevate grupiülesannete lahendamisel ning nende lahendamisel kasutatakse rühmale sobivaid tööriistu ehk digitehnoloogilisi vahendeid.
Pata (2016) on loengumaterjalis toonud välja tabeli, mis väljendab sotsiaal konstruktivistliku õppimiskäsitluse eeliseid ja puuduseid ning selle põhjal võib välja tuua, et grupitöös ja kaaslastega mõtteid vahetades arendavad õpilased sotsiaalseid oskusi ja parandavad ka oma suhtlemisoskust. Õpilased naudivad õppimist rohkem ja omandavad uusi teadmisi paremini, kui nad saavad õppeprotsessis aktiivselt osaleda, mitte olla passiivse kuulaja rollis. On toodud välja ka see, et suure tõenäosusega kasutavad õpilased talletatud teadmisi  edaspidi ka päriselus. Uurimiseks valitud õpistesnaariumi puhul saab rakendada nii kooperatiivse kui ka kollaboratiivse õppimise põhimõtteid. Kooperatiivse õppimise puhul gruppides/rühmades jagatakse alaülesanded omavahel ära ning tegutsetakse ühise tulemi loomise nimel (valitud õpistsenaariumi puhul individuaalselt materjalide otsimine internetist ning nende põhjal ühiselt e-raamatu loomine, mille puhul e-raamat on ühiselt loodud tulem). Kollaboratiivse õppimise puhul võivad õpilased seista silmitsi probleemide ja olukordadega, mida nad ei suuda täielikult hoomata või puuduvad ning ülesande lahendamine ja selleks vajalikud tegevused saavad toimuda vaid ühise tegevuse käigus. Kooperatiivsest mudelist erinebki eelmainitu sellepärast, et ülesannete eelnev jaotamine pole probleemide/ülesannete lahendamisel sageli võimalik. Uuritavas õpistsenaariumis võib näidetena välja tuua Storybird keskkonnaga tutvumise või ka e-raamatu koostamise, sest mõlema ülesande puhul on õpilaste teadmised Storybirdi kasutamise puhul väikesed või täiesti puuduvad. Seega on õpilastel vajalik ühiselt keskkonnaga tutvuda ning seeläbi luua uus teadmine kogu grupile.

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2016). Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga. Loetud aadressil https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/5loeng2016.pdf

Link ülesandele: https://ifi7056.wordpress.com/2016/04/16/ulesanne-4-toetus/

Õpianalüütika rühmatöö

Õpianalüütika grafiti näitel

Rühmatöö ülesanne koos Signe Pruuli ja Ivar Jansoniga.
Rühmatöö fail on leitav siit!

Püstitasime uurimisküsimused:

  1. Millised on kõige levinumad märksõnad, mis iseloomustavad linnades olevaid grafiteid?
  2. Milliste märksõnade vahel on kõige tugevamad seosed?
  3. Mis nädalapäeval olid piltide kogujad kõige aktiivsemad?
  4. Mis ajal päevast koguti kõige rohkem pilte?
  5. Kuidas jagunesid kogutud pildid kuupäevade lõikes?


Iseseisva ülesande käigus kogusime andmeid. Meie rühma puhul kogusime grafiti pilte, millel leppisime kokku ühe
hashtag’i, milleks oli #grafiti_ht. Teiste hashtag’ide puhul meil kokkuleppeid ei olnud. Pilte postitasime Instagrami kontodele ning nõudeks oli, et alati peab kasutama kokkulepitud hashtag’i ning lisada võib pilte iseloomustavaid hashtag’e lisaks. Iseloomustavad hashtag’id siiski hakkasid korduma – vastavalt pildistatud grafititele.

Esialgne, Gephi programmi kasutades, loodud illustreeriv andmepilv meie kogutud andmetest:

grafiti

Õppejõu ettepanekul võtsime rühmatöö failis olevast joonisest välja hashtagi #grafiti_ht, et oleks parem näha teiste hashtagide vahelisi seoseid.

Kõik kogutud pildid on leitavad Instagram’ist:

https://www.instagram.com/explore/tags/grafiti_ht/

Kui andmed olid kogutud, kasutasime veebilehte https://minter.io/, millega saime kätte kõikidelt piltidelt andmed ning kandsime tulemused Exceli tabelisse. Seejärel lõime seosetabeli kõikide, st 171 pildi ja neile lisatud hashtag’ide põhjal.

 

Viies teema – õppematerjalide autoriõigus

Seekordseks ülesandeks oli kirjeldada oma mõtteid autoriõiguste ja avatuse teemadel.

Selleks tutvusin lugemismaterjaliga autoriõiguste teemal.

Igapäevases töös puutun enamasti kokku piltide, videode autoriõiguste teemadega ning kokanduse teema puhul ka retseptide otsimise ja leitud materjali kasutamisega.

Võtsin n-ö luubi alla just nimelt kodundusega seotud teemad, mida käsitletakse mõne aine raames koolis, huvihariduses, noortega tegelevate organisatsioonide töös kui ka üldiselt igapäevaelus.

Enne antud teema käsitlemist kontakttunnis, ei mõelnud ma väga kas, kuidas või kas üldse ma võin internetis leiduvaid materjale oma töös või ka oma igapäevaelus nii kergekäeliselt kasutada nagu olen seda varem ehk teinud. Selle teema raames hakkasin mõtlema, et milliseid materjale me kõige enam otsime, kasutame või noortele edasi anname paljunduste, väljaprintide ja internetilinkide kujul. Esimese mõttena tuli silme ette noorte kokandusring, mille jaoks otsime internetist ja ka kokandusraamatutest retsepte. Palju põnevat leiab hobikokkade blogidest, mõne ettevõtte kodulehelt (Vilma, Santa Maria, Tallegg, Farmi) kui ka konkreetselt kokandusega seotud internetiaadressidelt (Perenaine.ee, toidutare.ee).

Kui Vilma lehelt ma ei leidnud ühtki viidet selle kohta, kas ja kuidas võib seal olevaid retsepte reprodutseerida või kasutada, siis Santa Maria on autoriõiguste teema väga selgelt sõnastanud: “Autoriõigus © Santa Maria AB. Kõik õigused kaitstud. Kõigi tekstide, tarkvara, pildi-, heli- ja muu materjali autoriõiguste omanik on Santa Maria AB.
Väljavõtteid on lubatud printimise või kõvakettale allalaadimise teel reprodutseerida, teistele edastada või linkida, kuid seda üksnes teavitamise eesmärgil ning koos eespool toodud autoriõiguse märkega. Veebisaidilt pärit kopeeritud või salvestatud teavet ei tohi müüa ega levitada kaubanduslikel eesmärkidel, muuta ega lisada teistesse elektroonilistesse või paberkandjal olevatesse dokumentidesse või väljaannetesse, laadida üles teistele kaubanduslikele veebisaitidele ega lisada sinna meie saidi linki ilma Santa Maria AB-lt saadud loata. Muid õigusi ei anta. Kõik muud sellel saidil kujutatud kaubamärgid kuuluvad Santa Mariale. Ühtki veebisaidil leiduvat kaubamärki ei tohi kasutada ilma loata.”

Ka Tallegg`i lehel retseptide rubriigis ei ole märkmeid selle kohta, et retsepte ei tohi kasutada ilma loata vms. Pigem on sellel lehel antud valik retsept otse välja printida, saata sõbrale või sotsiaalmeedia konto kaudu sellele “Meeldimine” lisada.
Sarnaselt Tallegg`ile ei leidnud ma ka Farmi kodulehelt infot retseptide kopeerimise ja autorikaitse kohta. Samas saan aru, et mõlema lehe puhul saavad inimesed ise lisada või edastada oma retsepte antud ettevõtetele, et need neid kajastaksid oma kodulehe retseptinurgas. Farmi lehe retseptide juures leidub ka selle autori või lisaja nimi. Tallegg võtab endale aga õiguse kas lisada või mitte lisada retsept, mida inimene soovitab.
Siinkohal tekib mul küsimus, et kui ettevõtte kodulehel ei ole märget autorikaitse osas või materjalide reprodutseerimise kohta, siis kas antud leheküljelt olevat tekstilist osa ja muud infot võib vabalt kasutada?
Samas lähtudes loengukonspektist, siis litsentsi kohta info puudumisel tuleks eeldada, et teos on autoriõigustega täies ulatuses kaitstud.

Oleme otsinud oma töö jaoks (kokandusklubi tarbeks) mitmel korral inspiratsiooni Toidutare leheküljelt, kuid ei ole varem mõelnud ega uurinud, millistel alustel võime leitud või huvipakkuvaid retsepte kasutada. Antud teema raames püüdsin leida koha, mis seda kirjeldab ning uus teadmine oli kohati lausa hirmutav.
Toidutare kasutustingimused toovad välja, et: “Aadressil http://www.toidutare.ee asuvad internetileheküljed sh sealolevad materjalid (retseptid, artiklid, fotod, videod, blogi- ja foorumite sissekanded, kommentaarid jne.) on Autoriõiguse tähenduses autorikaitse objektiks ning kuuluvad AS-le Ajakirjade Kirjastus ” ning  “www.toidutare.ee leheküljel avaldatud materjalide (sh. retseptid, artiklid, fotod, blogi- ja foorumite sissekanded, kommentaarid jne.) kopeerimine ja levitamine ilma AS Ajakirjade Kirjastuse kirjaliku nõusolekuta on üldjuhul keelatud. Kirjaliku nõusoleku saamiseks palume pöörduda e-posti aadressil: siiri.kirikal@kirjastus.ee.”
Välja on toodud ka väga kopsakad tasud mittekorrektse materjalide kasutamise ja viitamise eest.

Kuna kodunduse teemat käsitletakse nii koolis kui ka erinevates noorteorganisatsioonides, siis oleks huvitav teada kus kohast otsivad teised noortega töötavad inimesed oma töö jaoks materjale (retseptid, kirjeldused, pildid, videod jms) ning kui palju arvestatakse autoriõiguste teemaga.

Teine teema, millega üsna suures mahus kokku puutun on erinevate fotode, taustade jms kasutamine. Noortekeskuse ürituste või tegevuste juures tuleb tihti ette vajadus oma tegevusi paremini reklaamida ning pilkupüüdvam on seda teha näiteks sotsiaalmeedias ilusa plakatiga mitte lihtsalt tekstiga. Mõnikord on vaja lisada lihtsalt mõnda teemat illustreeriv pilt. Kõige tavalisem koht on loomulikult Google pildiotsing ning sealt copy/paste pildile.  Kuna piltide puhul on meil töökeskkonnas ka varasemalt räägitud autoriõiguste teemal, siis olen varasemalt palunud kaastöötajatel pildi alla panna vähemalt lingi, kust nad pildi on saanud.
Samas oleks palju lihtsam kohe Google otsinguparameetreid kohandada pildiotsingu juurest – otsingutööriistad – märgistatud taaskasutamiseks – sealt nimekirjast endale sobiv.
Kevad otsingutulemus.jpg
Proovisin otsida pilte märksõna “kevad” järgi ning valisin ka erinevaid taaskasutamise tüüpe rippmenüüst. Erinevate seadetega jäid üldjuhul kuvatud pildid üsna samaks. Seejärel proovin sama otsingut korrata inglisekeelse sõnaga “spring” ning pidin tõdema, et otsingutulemusi oli palju rohkem ning pildid elavamad ja värvilisemad.
spring otsingutulemused
Nii nagu eestikeelse otsingusõna puhulgi, ei muutunud märkimisväärselt erineva kasutusseade määramisel kuvatavate piltide arv jne. Kui nendest valikutest sobivat pilti ei leidnud, siis saab alati otsingusõna korrigeerida. Näiteks kui tegelik soov oli saada kevadist pilti, kus peal palju nartsisse, siis saab otsingut korrata hoopis sõnaga “daffodil” ning seejärel on kasutamiseks juba märkimisväärne hulk nartsisside pilte.

Kuna ma rühmatöös õppematerjale ei koosta, siis ei ole mul ka otsest vajadust selle jaoks pilte, materjale otsida. Seega saan vaid oma kaastöötajatele näpunäiteid anda, kuidas mitte autoriõigustega vastuollu minna ning erinevaid fotosid, pilte otsida ja kasutada.

Situatiivne ja kogemuslik õppimine

Seekordne ülesanne: “Leia situatiivse uurimusliku õppe või kogemusliku õppe õpistsenaarium paaris- või rühmatööks, mis rakendab situatiivset tunnetust ja põhjenda oma blogis õpistsenaariumit teooria põhimõtetest lähtuvalt, kasutades korrektselt mõisteid.”

Varasemates postitustes andsime ülevaate käitumusliku ja kognitiivse õppimise teooriatest, mis on keskendunud pigem indiviidi tasemel õppimisele. Situatiivne ja ja kogemuslik õppimine on seotud rühmas ja üksteiselt õppimisega ning selle käigus lahendatakse elulise kontekstiga ülesandeid. Õppimine saab toimuda vaid läbi mingi tegevuse või kogemuse saamise. Situatiivne õppimisteoorias on levinud arvamus, et ainuüksi mõistete õppimisest ei piisa teadmise saamiseks vaid mõistetest lõplikult arusaamiseks on vaja neid kasutada parktilistes situatsioonides. Toon siinkohal näite: retseptis on öeldud, et munakollane tuleb eraldada munavalgest. Teoorias võib see tunduda lihtsana ning arusaadavana, kuid praktikas võib kõik olla vastupidine. Inimesel on teadmine, et munavalget ja – kollast saab kuidagi eraldada, kuid ta ei ole seda teadmist kunagi praktiliselt läbi teinud.
Olen ise alati pigem olnud selline õppija, kellel meeldib uut teadmist mõtteis siduda eluliste situatsioonide või igapäevaeluga. Kui mingi uue info õppimine toimub peamiselt teooria alusel, siis ei pruugi see meelde jääda. Näitena võib tuua tüüpilise täiendkoolituse, kus keegi räägib ees ja kuulajad teevad heal juhul märkmeid. Tänapäeval antakse isegi koolitusel kasutatud slaidi kaasa ning kaob isegi vajadus midagi üles kirjutada. Sellisest koolitusest mina õppijana ilmselt väga palju ei saa ning teemad elavalt meelde ei jää. Järgmine koolitus on aga täis praktilisi tegevusi ning teooriat selgitatakse just nimelt läbi tegevuse, kaasalöömise ja elulisete olukordade läbimängimise. Sellisel juhul seotakse uue teadmise saamine elulise kontekstiga ning inimene suudab seda paremini meelde jätta. Aga nagu on erinevaid inimesi, siis on ka neile sobivaid õppemeetodeid.

Ülesandeks oli leida kogemusliku õppe õpistsenaarium, mis mis rakendab situatiivset tunnetust. Kuna eelmisel kontakttunnil ei olnud mul võimalik oma tahvelarvutil erinevaid õpistsenaariume katsetada, siis valisin bio.edu.ee lehelt ühe situatiivse õpistsenaariumi “Kas rajada Eestisse tuumajaam?”
Tegemist on üsna keerulise situatsiooni või küsimuse lahendamisega, sest selles jagunevad arvamused mitmeks. Seega on tegemist pigem kompleksse probleemi lahendmisega, mis on uudne (Eesti pole tuumajaama), muutub ajas (ühel hetkel võivad otsustajad pooldada selle loomist, mõnel muul ajal mitte). Loengukonspekti  järgi kuuluvad komplekssete probleemide hulka mitme lahendustee ja lahendiga või puuduvate lahendusteede ja lahenditega probleemid, milleks on ka tuumajaama rajamise küsimus Eestis.
Probleemõppeks ongi just kõige sobivamad komplekssed probleemid, mille lahendamisel on vaja mitme aine raames omandatud teadmisi. Probleemi lahendamise käigus lõimivad õpetaja, õpilased teadmisi  ning oskusi mitmest ainevaldkonnast.

Tavaliselt antakse probleemõppe puhul õpilastele üldine teema ning õpilased püstitavad õppeprotsessi käigus ise probleemid. Praegusel juhul on üldteemaks tuumajaama rajamine Eestisse, muud probleemipüstitused tulevad juba täpsemalt rühmades arutluste ja ning kogemuste jagamise põhjal.
Selle probleemi puhul jagatakse õpilased nelja gruppi ning nad peavad endale võtma järgmised rollid:

  • Poliitikud
  • Kohalikud elanikud
  • Keskkonnakaitsjad
  • Majandusspetsialistid

Iga rühm peab lahti mõtestama oma rolli vastavalt rollikirjeldusele ning formuleerima seisukoha, kas luua tuumajaam Eestisse või mitte. Seejärel moodustatakse õpilastest ekspertrühmad ning neil on võimalik tutvuda kõigi rühmade seisukohtadega, arvestades nende seisukohti ja rolle arvesse võttes ning neile tuginedes teha lõplik põhjendatud otsus.

Selle õpistsenaariumi puhul on õpetajale antud üsna head juhendmaterjalid ning ka päris suur osa täiendavaid – ja lisamaterjale, millele oma teemapüstitusel ja probleemide väljatoomisel tugineda.

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2016). Situatiivne ja kogemuslik õppimine. Loengumaterjal. Loetud aadressilt: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/4loeng2016.pdf

Neljas teema: Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Seekordse ülesande puhul oli meile antud võimalus tutvuda erinevate äppidega, mis võimaldavad õppematerjale koostada erinevatel(e) nutiseadmetele. Ülesandes oli välja toodud mitmeid kirjelduse järgi huvitavana tunduvaid äppe, kuid valdav enamus neist oli seotud iOS operatsioonisüsteemiga nutiseadmetega. Väga huvitav tundus Zaption ja Educration.
Tutvudes Zaptioniga tehtud videoloengute ja ülesannetega, siis oli põnev näha, kuidas saab kasutada ükskõik millist video (YouTube, isiklik videomaterjale jne) ning lisada selle juurde küsimusi, kommentaare, tekste, panna video pausile jne ning seeläbi luua täiesti uudse ning kaasahaaravama õppematerjali.
Educration pakkus omalt poolt võimalust lisada erinevaid lehti, mille sisuks on kas tekst, pilt (nt googlest), oma vabakäe joonistused või graafikud, vaba käega kirjutatud tekstid/sõnad. Kogu sisu salvestatakse, et seda saaks ka hiljem uuesti mängida või jagada teiste õpilastega või õpetajaga.  Selle äpi võimalusi tutvustab oma Youtube videos hästi Kennedy Brown alljärgnevas videos.

Ühe aine raames tutvustas Gätlin meile Plickersit ning mulle meeldis, et selle kasutamiseks ei pea lastel olema isiklikke nutiseadmeid, vaid küsimustele vastamiseks piisab väljaprinditud kaartidest. Igal kaardil on olemas ka number ning numbrile saab lisada ka süsteemi õpilase/kasutaja nime. Nii on võimalik teha anonüümseid küsitlusi kui ka mitte. Leian, et seda äppi saab väga edukalt kasutada ka koolivälistes tegevustes ning see on ka põhjus, miks seda lähemalt uurida otsustasin.
Kõigepealt tuli alustada kasutajakonto loomisega. Selleks tuli täita vaid eenimi, perekonnanimi, e-maili aadress ja salasõna väljad.
sign up

Gmaili, facebooki konto jms registreerumist sellel äppil ei ole.

Sisselogimine toimub e-maili aadressi ja parooli sisestamisega.

Plickersi avalehel on olemas ka otseteed App Store ja Google Play`sse, et äppi enda nutiseadmesse tõmmata.

Kui konto on loodud, siis on võimalus kasutada kas “Demo class” või luua enda klassi nimekiri ning anda igale vastusekaardile omaniku nimi. Lõin klassi nimega “Mähe VAK”, sest soovin seda äppi kasutada noortekeskuses. Klassi loomise juures saab määrata selle nime, aasta või klassiastme ning ka teema, mida käsitletakse. Igal klassil on oma värv ning esmapilgul tundub, et saab luua kuni 12 klassi. Hiljem saab ka klasside infot ning õpilaste nimesid muuta.
new class1

Kui klass oli loodud, siis lisasin nimesid. Ehk siis iga nummerdatud kaart saab oma omaniku. Nimesid saab ühe klassi puhul kokku lisada kuni 63. Hiljem on võimalus nimekiri välja printida kasutades “Print Roster” nuppu, et teada, millise kaardiga  milline õpilane/osaleja küsimustele vastas.
uus klass nimed 1

Seejärel tuli luua küsimusi. Küsimused saab kategoriseerida luues nende jaoks eraldi kaustad. Selleks tuleb My Library alt valida “New Folder”, anda sellele nimi ja seejärel saab sinna lisada küsimusi vajutades nuppu “+New Question”. Küsimustele saab lisada kuni neli erinevat vastusevarianti, millest osalejad saavad valida õige.
libr.JPG
Lisatud küsimused on kuvatud järgnevalt:
küsimused
Vasakul pool servas on näha ka rubriik “Mobile Uploads”. Sinna tulid algselt minu lisatud küsimused, mille koostasin oma tahvelarvutil. Sealt oli võimalik neid kasutada kohe mängu mängimiseks kui ka liigutada erinevatesse kaustadesse. Juba loodud küsimusi on võimalik ka muuta ning selleks tuleb vajutada küsimuse juures olevale väikesele noolele, kust annab valikud muutmiseks, liigutamiseks järjekorras ülesse ja allapoole, arhiveerimiseks või selle kustutamiseks.
Küsimuse all on ka koht “+Add to Queue”, millega saab küsimuse järjekorda panna kindlale klassile vastamiseks. Eeloleval pildil on näha, et hetkel on küsimus valmis pandud nii Mähe VAK kui Demo klassile. Seega on võimalik loodud küsimusi kasutada erinevate klaaside puhul märgendades selle all vastava klassi. See võimaldab ka küsimuste korduvkasutust.

Küsimustele vastamiseks tuleb ülevalt menüüribalt valida “Live View” ning seejärel avada oma nutiseadmes rakendus. Et ka osalejad näeksid jooksavalt tulemusi, siis tuleks ühendada arvuti projektoriga ning kuvada Live View leht seinale. Hetkel näitab allolev pilt, et veel ei ole nutiseadmes valitud klassi ja küsimust oma Queue lehelt. Kui nutiseadmest need valitud saavad, siis tekib automaatselt küsimus ekraanile.
live

Kui nutiseadmest sai valitud klass ja küsimus, siis tekkis tõepoolest automaatselt järgnev kuva:
mäng
Osalejatele on kuvatud küsimus ja vastusevariandid. Kui klassi vastusekaardid on õpetaja nutiseadmega ära skännitud, siis ilmuvad “Graph” alla tulemused selle kohta kui palju vastati A,B,C ja D vastusevarianti. Kui kõik on vastanud, siis saab näidata ka õiget vastust.
Seejärel saab asuda uue küsimuse vastamise juurde.
Osalejad saavad oma vastused anda edasi pöörates oma vastusekaardil oleva kuubiku serva vastava variandiga üles. Kuubiku nurkadel olevad numbrid tähistavad klassis määratud lapse numbrit ja nime. Igal kuubiku küljel on üks vastusevariandi tähis (A, B, C, D).
kuubik

Vastusekaarte saab välja printida siit! 

Täna katsetan appi ka keskuses. Kui see toimib hästi, siis saame edaspidi teha oma tähtpäevade puhul loodavaid viktoriine ja küsimustikke võib-olla hoopis selle vahendiga.

_____________________________________________________

Katsetasin põgusalt ka Blendspace`i, millega saab lihtsalt luua õppematerjale, mille sisuks võib olla nii wordi failid, powerpointid, tekstid (saab otse kirjutada), otsida sisu googlest, lisada faile dropboxist, Google Drivest jne, lisada YouTube videosid jne, saab luua otse ka juurde küsimustikke õpilastele ning need erinevate materjalide vahele paigutada. Võimalusi on palju. Lõin kiirelt ühe lihtsa värviõpetust käsitleva õppetüki. Lisatud on slaidid, koostatud küsimustik, lisatud teema kinnistamiseks YouTube`i video ja lõpuks prkatiline ülesanne värvitabeli koostamiseks. Õppetükki saab edastada õpilastele lingi kaudu. Kuigi linki katsetades ilmnes, et küsimustikku ei saanud enne avada kui õpilane/osaleja oli keskkonda sisse loginud. Teisi sisuks olnud materjale sai näha ka ilma sisselogimiseta.
Registreerimine ja sisselogimine keskkonda on tehtud lihtsaks läbi Google konto.

belnd

Veeb 2.0 vahendid (lisa)

Eelnevas postituses mainisin, et soovin lähiajal tutvust teha ka Weebly keskkonnaga. “Lähiaeg” jõudis kätte varem kui ma arvata oskasin, sest teema jäi kripeldama.

Olen varasemalt näinud, kuidas mu kursusekaaslased on loonud Weebly keskkonnas oma asutusele, hobi tutvustamiseks või koolitöö raames erinevaid kodulehti, kuid siiani ei ole ma ise näinud vajadust seda ise teha. Lugedes Signe postitust ning nähes, et Weeblysse on võimalik vistutada nii mitmeid teisi vahendeid, siis sain ka ise inspiratsiooni seda lõpuks katsetada. Signe kirjeldas, et Weebly keskkond tekitas temas palju vastakaid tundeid ning ta ei mõistnud miks mõni nii kergena tunduv asi on nii raskelt lahendatavaks muudetud. Ja nii soovisin ka ise vaadata kui raske siis ikkagi midagi seal teha on. Paljud ju siiski kasutavad selle keskkonna võimalusi.

Weeblysse on väga lihtne kasutajat luua – on võimalus logida sisse kasutades oma facebooki või google kontot. Sisuliselt olin ühe nupu vajutusega registreerunud.

Seejärel tuli valida, millele on loodav leht keskendunud, kas koduleht, ajaveeb või veebipood. Valisin katsetamiseks kodulehe funktsiooni. Järgmise sammuna tuli valida oma lehe teema, seejärel domeeni nimi (oma katsetuse jaoks lõin dagnep.weebly.com) ning jätkates jõudsin selle kuvani:
weebly
Tundub palju võimalusi ning nüüd tuleb vaid hakata avastama, mida üks või teine nupuke teeb või kuidas neid kasutada.

Muutsin ette antud kujunduses inglisekeelsed sõnad eestikeelsete vastu.
Esilehele lisasin nupukese, mis viib minu loodud (õppetöö käigus valminud) bloggeri lehele “Ideedepank noorsootöötajale”. Nupukese nimeks sai “Vaata lisaks”. Lisasin ka paar YouTube videot, mida oli väga lihtne teha. Selleks tuli lohistada YouTube nupuke oma töölauale ning selle seadetest lisada video URL aadress. Video kuvas sai muuta ka selle asukohta lehe suhtes (vasakusse, paremasse äärde või keskele) ning ka selle suurust.
Lisasin lehele ka postituste vahele eraldajaid (Divider) ning teksti ja pealkirju.
Kontakti all lõin tagasiside vormi, muutsin selles inglisekeelsed sõnad eestikeelseteks (paaris kohas jäi muutmata, sest ei leidnud selleks võimalust) ning lisasasin ka kaardi. Kaardi ja selle asukoha muutmine oli taaskord lihtne. Seadetes tuli vaid märkida aadress, mida kaardil kuvada.

Soovisin oma lehele lisada ka Instagrami pildivoogu ja SlideShare esitlust, kuid need jäid kahjuks tegemata. Nimelt tavakasutaja “basic” rollis ei olnud mul võimalust lisada Embed Code Elementi. Proovides seda lisada, siis kuvas Weebly mulle kirja “Do more with your website with your own HTML code. This element is part of an upgraded plan”.

Kuna ma aga soovisin siiski oma varasemalt loodud esitluse Weeblysse üles panna, siis kasutasin dokumentide nupukest (Documents) ning laadisin esitluse teistmoodi üles.

Igatahes erines minu kasutuskogemus Signe omale ning mitmeid tegevusi ei saanud ma tavakasutajana teha.
Weebly teemadel sooviksin kindlasti oma kusrusekaaslastega rohkem vestelda ning nende kogemusi selle kasutamise kohta kuulda.

Minu Weebly katsetus: dagnep.weebly.com

Link ülesandele.

Veeb 2.0 vahendid

Link ülesandele.

Seekordseks ülesandeks oli tutvuda erinevate veeb 2.0 sisuhaldusvahenditega ning anda ülevaade oma kasutuskogemustest.

Lugemismaterjali põhjal sain teadmise, et Veeb 2.0 rakendused saab jagada kolme erineva tüübi järgi:
1. Interaktiivse meediasisu loomise vahendid;
2. Sisuhaldusvahendid;
3. Õppematerjalide koostamiseks mõeldud keskkonnad.

Interaktiivse meediasisu loomise vahenditest olen kasutanud YouTube`i võimalusi (minu konto alt peaks leidma isegi mõned videod) ning selle teema raames tutvusin ka lähemalt SlideShare keskkonnaga.  SlideShare`ga esitatud esitlusi olen näinud mitme aine raames ning ka varasemalt erinevates keskkondades ning varem arvasin ekslikult, et esitlused on loodudki selle vahendiga. Lähemal uurimisel mõistsin, et eelnevalt peab olema siiski tehtud PowerPoint`i laadne esitlus, mille saab SlideShare lehel üles laadida ning seejärel seda kohandada oma vajadustest lähtuvalt. Koostasin ka ise ühe PowerPointi ning laadisin selle antud keskkonda üles. Seejärel oli soov lisada ka paar YouTube videot oma esitluse juurde ning seda oli üllatavalt lihtne teha. Video lisamiseks oli vaja vaid selle URL koodi ning määrata ära pärast millist slaidi video peaks nähtav olema. Seega oli võimalik ükskõik milliste slaidide vahele lisada väga lihtsal viisil erinevaid videosid. Kõik läks lihtsalt – konto loomine SlideShare`is, esitluse üleslaadimine, videode lisamine. Selles keskkonnas oli nüüd esitlus olemas. Olin ühe etapi läbinud.

Aga mis edasi? Kuidas laadida oma esitlus näiteks siia selle postituse juurde.

Kuna erinevate katsetuste käigus ei leidnud ühtegi loogilist lahendust, siis võtsin appi sõber Google ning selle abil leidsin WordPress support alt ka lahenduse oma probleemile.

SlideShare kuvab esitluse juures ka sellise asja nagu “WordPress shortcode”, mis tuleb lisada postitusse ning oma postitus avaldada. Avaldatud postituses on juba esitlus olemas, kuid redigeerimise vaates kuvab esialgu ainult lühikoodi.

Minu loodud esitlus kasutades SlideShare võimalusi:

Hiljuti ühel konverentsil osaledes nägin, et mitmetes ettekannetes kasutati mulle uudset vahendit, mille nimeks on POWTOON. Sellega loodi väga kaasahaaravaid ettekandeid ning teema kokkuvõtteid. PowToon`i on kirjeldatud kui PowerPointi ja Prezi alternatiivi ning mõningal juhul ka nende asendajat, sest selle abil on võimalik luua animeeritud videosid ja esitlusi. Minu pilgu see igatahes püüdis, kuid hetkel ei ole olnud aega väga põhjalikult katsetada selle võimalusi, kuid natuke ikka. Küll on aga selles videos on toodud välja PowTooni võlud teiste sarnaste vahendite ees. PowToon`i premium kasutajal (tasulisel kasutajakontol) on väga palju erinevaid vahendeid väga põneva esitluse loomiseks ning ka esitluse/animatsiooni jagamiseks on palju rohkem võimalusi kui tavakasutajal. Tavakasutajal või siis tasuta versiooni kasutajal on võimalusi üpris vähe, näiteks ei saa loodut oma arvutisse alla laadida samas aga saab oma n-ö teose laadida üles Youtube`i või jagada läbi facebooki või gmaili.

pow

Nii palju kui ma tavakasutaja rolli olen proovinud, siis seal on päris mitmeid võimalusi.
Vasakul pool ääres on näha slaidid ning nende vahel võimalus määrata slaidide üleminekuid, erinevaid effekte pole palju, kuid täiesti piisavalt.
Keskel on n-ö lõuend, millel slaidi disainitakse.
Paremal pool ääres on erinevad valikud slaidide disainimiseks – tekst, taust, kujundid, tegelaskujud, animeeritud tegelaskujud, pildi, heli ja video lisamise võimalus. Videot saab lisada vaid slideshow mode puhul. Movie mode puhul, kus on juba animeeritud elemendid, embed video kasutada ei saa. Kõige all on ajatelg, millel saab igale lisatud elemendile määrata selle ilmumise koha ja aja ning slaidi kogukestvuse.
Proovisinp>

Sisuhaldusvahenditest olen ma eelnevalt kokku puutunud bloggeri ja wordpressiga. Bloggerit kasutasin kunagi isikliku blogi pidamiseks, mis ei olnud kaugeltki seotud õpingute, töö vms. WordPressi hakkasin kasutama seoses õpingutega ning kui võrrelda nende kahe keskkonna ülesehitust ja kasutusmugavust, siis alguses tundus blogger tunduvalt kergemini kasutatav. Tänasel päeval ma ilmselt bloggerit wordpressile ei eelistaks, sest olen avastanud kasutamise käigus järjest uusi võimalusi. Olen märganud mitmete kasutajate ajaveebides  kategooriate süsteemi ajaveebi päises ning lähiajal püüan ka ise ära õppida, kuidas seda luua. Ma ei oska kasutada paljusid wordpressi võimalusi, kuid see, et need võimalused on olemas, muudab selle edasise kasutamise veelgi huvipakkuvamaks.

Õppematerjalide koostamiseks mõeldud keskkondadega puudub mul kokkupuude, sest mul ei ole kunagi olnud vajadust õppematerjale sellisel kujul luua. Huvitegevuse juures olen juhendeid jms ikka loonud, kuid selleks kasutan käepärast kontoritarkvara. Õppematerjalis oli neist välja toodud Õpiveeb, Open Author, Oppia, mis kõik on mulle väga võõrad.

Postitust ja lugemismaterjali kokku võttes avastasin enda jaoks mitmeid huvitavaid vahendeid, mida edasises töös ja ka isiklikus elus kasutada. Kindlasti katsetan PowToon võimalusi ning proovin sellega luua ka esitluse, mida saaksin oma kursusekaaslaste ja teiste huvilistega jagada (ehk isegi juba järgmisel kohtumisel). Huvipakkuvaks võimaluseks pean ka Weeblyt, millega soovin samuti lähiajal põhjalikumat tutvust teha.

Magistritöö probleemipüstitus

Teema: ??? Täpne sõnastus hetkel puudub

Valdkond: Mitteformaalset õpet toetavad tehnilised lahendused noorsootöö kontekstis

Valdkonna taust ja uudsus: Noorsootöös soovitakse liikuma hakata selles suunas, et hakataks kasutama enam info-ja kommunikatsioonivahendeid noorsootöö osana. Selle toob välja ka Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 selles sisalduvates meetmetes. Välja on toodud “Meede 1: Võimaluste suurendamine noorte loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks”, mille raames soovitakse läbi viia näiteks järgmisi tegevusi (tõin välja neist kaks):

1. Luua nutika noorsootöö kontseptsioon (selle all on mõeldud nii tehnoloogia suuremat kasutamist tegevuste läbiviimisel kui ka olemasolevate meetodite ning vahendite tulemuslikumat kasutamist).
2. Soovitakse, et töös noortega kasutataks rohkem infotehnoloogilisi võimalusi  näiteks noorte digitaalse kirjaoskuse suurendamiseks ning IKT-ga seotud huvitegevuste pakkumiseks.
Eesmärgiks on välja töötada nutika noorsootöö kava ning seeläbi suurendada noortevaldkonnas tehnoloogiaalaste tegevuste osakaalu.
Selle meetme all välja toodud tegevused ei ole hetkel veel laialdaselt n-ö ilmavalgust näinud, konkreetset kava ei ole välja töötatud, kuid selle valdkonna prioriteetsust on tunnistatud ning nähtud vajadust selles suunas areneda. Plaan näeb ette, et aastaks 2017 on saavutatud valdkondlik kokkulepe ning tegevuste loetelu sellest, kuidas suurendada infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine noorsootöös ning tõsta noorte ja joorsootöötajate digikirjaoskust noorsootöö tegevuste kaudu.
Olen näidanud ka ise üles huvi, et võimalusel töögrupis kaasa lüüa ning nutika noorsootöö kontseptsiooni ja IKT lahendusi noortekeskustele/noortega tegelevatele asutustele välja töötada või osaleda erinevatel arutlustel, kohutumistel, mõttehommikutel jms.

Noorsootöö baseerub mitteformaalsele õppele ning seetõttu on oluline, et ka seda toetavad tegevused, meetodid ning vahendid käiksid ajaga kaasas. Seeläbi on oluline ka noortega tegelevate inimeste digipädevuste arendamine. See on valdkond, mida tuleks esmajärjekorras arendada – töötajad ei saa rakendada tehnoloogilisi vahendeid oma töös ja tegevustes noortega kui neil puuduvad selle alased teadmised ja oskused. Seetõttu tuleks luua ka noorsootöötajatele oma digipädevuste hindamiseks keskkond või vahend ( õpetajatel on see olemas, võib-olla saab seda kasutada ka noorsootöötajate puhul muudetud kujul).

Noorsootöötaja kutse tase 7  (kõige kõrgem kutse tase) kirjeldab, millistes valdkondades peaks kutse taotleja olema pädev ning milliseid meetodeid ja vahendeid kasutama oma töös noortega. Tasemekirjelduses on välja toodud mõned punktid, mis toetavad minu lõputöö teemat:
2.1.2 Mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine
2.1.4 Noorsootöö keskkondade, meetodite ja IKT-vahendite kasutamine, mitmekesistamine ja arendamine.
B.2.1 Noorsootöö korraldamine
4) loob tingimused erinevate keskkondade, meetodite ja IKT-vahendite kasutamiseks noore tervikliku arengu toetamiseks, lähtudes piirkondlikest, riiklikest ja rahvusvahelistest arengusuundadest, noorte vajadustest ning olemasolevatest ressurssidest; tutvustab erinevaid meetodeid ja keskkondi, motiveerib noori ja kolleege neid rakendama, suunates neid oma kompetentse arendama; leiab ressursid, pidades läbirääkimisi, leides koostööpartnereid, algatades projekte või projektikonkursse;

Pärast esimest magistritöö seminari panin kirja mõned mõtted, et mida võiks uurida, mis teemad on minu valdkonnas olulised ja aktuaalsed. Tutvusin ka varem sarnast teemat käsitlenud üliõpilase, Kadri Riis, lõputööga. Eelmisel seminaril jäi peas kumisema mõte, et jätkata Kadri tööd, kes on ka ise oma lõputöös toonud välja mitmeid arengusuundi. Tema töös olid välja toodud erinevad töötoad, mille kavandamisel kasutati Edukata disainisessioone. Töös on välja toodud kolm meetodit, millest kõigil ei ole aga juhendeid, mida anda laialdasemasse kasutusse.

Toon välja mõned mõtted, mis võiksid olla minu lõputöös käsitletud:
1. Kuidas töös välja toodud meetodid praktikas toimiksid kui nende kohta oleks juhendid loodud ning neid jagatud teiste noortega tegelevate inimestega? (Olulised märmed: Kuidas meetodeid levitada ja rakendada teistes noortekeskustes/noortetubades, praktiline kogemus ja tulemuste analüüs). Sellest tulenevalt tekib vajadus koostada juhendamaterjalide kogumik noortega tegelevatele inimestele (noorsootöötajad, rühmajuhid, noortetoa juhendajatele jne), mis aitaksid neil kasutada enam tehnoloogilisi vahendeid nende töös.

2. Kas noorsootöötajad suudaksid iseseisvalt luua Edukata mudelt kasutades uusi tegevusi/töötubasid? Millist lisaväärtust need annaksid keskustele ja noortetubadele? Kuidas täiendada õpitubade koostamise võtteid nii, et need oleks noorsootöötjatele ja noortele sobilikud (eeldusel, et tegevuste loomisel on kaasatud noori).


3. Noored digitaalse sisu loojatena. Kas ja kuidas toetab see noorte praktiliste ja sotsiaalsete oskuste kujunemist? Kuidas noorsootöötajad saavad noori selles toetada?


4. Kadri Riis on oma lõputöös välja toonud ühe arengusuunana selle, kuidas arendada, anda uus elu erinevatele mitteformaalse õppe ja noorsootöö meetoditele tehniliste vahendite abil.


Eelneva põhjal sõnastaksin oma magistritöö probleemipüstituse: Noorsootöö baseerub mitteformaalsel õppel, mille meetodid ei ole seotud tänapäeval laialt kasutust leidvate ja noorte seas populaarsete tehnoloogiliste vahenditega kuigi noortevaldkonna arengusuunad näevad ette tehnoloogia laialdasemat kasutust noorsootöö tegevustes. Noorsootöös kasutatavad meetodid vajavad kaasajastamist ning noortega tegelevad inimesed vajavad juhendmaterjale uute meetodite ja vahendite kasutamiseks oma töös.