Category Archives: Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Reflektsioon ainele “Digitaalsete õppematerjalide koostamine”

KURSUSE ÜLESEHITUS JA SISU:

  • Millised teemad olid teie jaoks kõige kasulikumad?
    Meeldisid väga kursuseekaaslaste esitlused ning näited, kuidas keegi mingisugust vahendit oma töös kasutab. Kõige kasulikumad teemad olid: õppematerjalide koostamine nutiseadmetele ning veeb 2.0 vahendid, sest neid teemasid sain siduda ka oma tööga ning mõnda vahendit kasutada ja katsetada noortekeskuse laste/noortega.
  • Mida kontakttundide juures paremaks muuta? Kontakttunnid toimisid hästi ning mitmed teemad said arusaadavamaks kui need räägiti läbi tuues ka näiteid. Ei oska hetkel välja tuua, kuidas niigi häid kontakttunde paremaks teha.
  • Kui palju te õppisite minu lugemismaterjalidest ja kui palju kursusekaaslaste postitustest ning kommentaaridest?
    Võib öelda, et ma õppisin nii lugemismaterjalidest kui ka mõne kursusekaaslase postitustest. Kommentaaridest ei saanud kahjuks uut infot. Pean kõige kasulikumaks ja põhjalikumaks Signe postitusi. Ta on alati põhjalik ning talle meeldib otsida/leida uusi ning põnevaid viise ülesannete lahendamiseks.
  • Milliste teemade kohta oleks täiendavaid õppematerjale vaja? Mis tüüpi need materjalid võiksid olla?
  • Kas mingi ülesanne või tegevus võttis rohkem aega, kui sellele õpijuhises planeeritud oli? Kindlasti võtsid mõned ülesanded planeeritust rohkem aega, kuid see võis olla tingitud ka enda kogemuste puudumisest ning oskamatusest asju lihtsamalt teha. Keeruliseks tegi ülesannete sooritamise ka asjaolu, et mitmed teiste ainete kodused ülesanded sattusid samale ajale. Ehk siis tuli keskenduda mitmele ainele korraga.
  • Kas kursuselt saaks mõne teema, ülesande või tegevuse välja jätta? Ei oskaks midagi kursuselt välja jätta, kõik teemad olid omamoodi huvitavad ja vajalikud.

ÕPIMÄRGID:

  • Mil määral oli õpimärkidel põhinev hindamissüsteem teie jaoks arusaadav?
    Arusaadav oli see, et iga postituse eest saab teatud arvu punkte, lisaks sellele saab erinevate tegevuste eest lisaks teatud punktidega õpimärgid (kirjanduse analüüs, õppematerjali loomine, esitluse tegemine, viki artikkel jne). Üliõpilane sai valida ise tee, kuidas kursust läbida ja mis hindele aine sooritada. Õppejõu esitluses oli kenasti välja toodud n-ö näidispaketid ja nendele vastav hinne. Natuke jäi ebaselgeks poolikute õpimärkide ja kuldõpimärkide saamine. Millised on kriteeriumid? Mille eest saadi kuldõpimärke, mida hinnati? Lisaks märkasid paljud kaasüliõpilased (ka mina), et mõnel juhul ei esitatud postitusi õigeks ajaks, kuid saadi ikkagi kuldmärk. Huvitav oli ka see, et mõne sellise juhtumi korral postitas üks üliõpilane õigeks tähtaajaks vaid sissejuhatava lõigu või postituse pealkirja ning tegi alles hiljem oma postituse lõpuni. Seega jäi segaseks nõue, et postitused tuleb teha etteantud tähtajaks või muidu saadake poolik õpimärk.
  • Mil määral mõjutasid õpimärgid teie õpimotivatsiooni?
    Soovisin saada aine eest võimalikult head hinnet ning seetõttu jälgisin seda, mis punktide summa ma peaksin saama hinde “A” saamiseks. Tegin kokku 5 postitust, millest sain kokku 50 punkti. Lisaks sain kahe postituse eest kuldmärgi, mis andsid veel lisaks 10 punkti. Otsustasin kursuse raames saada ka “uurija” õpimärgi, millega viisin oma punktid sellisesse vahemikku, et saada hinne “A”. Õpimärgid mõjutasid minul isiklikult õpimotivatsiooni ning püüdsin kõik vajalikud postitused ja kirjutised õigeks ajaks tehtud saada. Kindlad tähtaajad aitasid õppetööd ka ajalises mõttes paremini planeerida. Õpimotivatsiooni suurenadasid loomulikult ka kuldõpimärgi saamine, kuid kuldõpimärgi saamine ei olnud mul postitusi tehes prioriteediks.
  • Kas te katsetasite ka Mozilla Backpacki oma õpimärkide haldamiseks?
    Jah, kasutasin/katsetasin. Kuna me saime õpimärke ainult selle aine raames, siis jäigi Mozilla Backpack katsetamisjärku. Võib-olla kasutaksin seda, kui saaksime paljudes erinevates ainetes õpimärke.
  • Mil määral aitas õpimärkide kasutamine valida teil kursuse läbimiseks sobiva õpitee?
    Jälgisin seda, et saaksin võimalikult positiivse hinde. Eesmärgiks oli saada hinne “A” ning meeldis, et ma sain valida, kas mõnda ülesannet teha või mitte. Nii jätsin teadlikult esitamata näiteks ühe blogipostituse.
  • Millised on teie jaoks õpimärkide kasutamise eelised ja puudused võrreldes tavapäraste hindamisviisidega?
    Eelised: minu jaoks uudne hindamismeetod; üliõpilane saab valikuvariante, kuidas ainet läbida ning mis hindele konkreetne aine sooritada; kuldõpimärkide saamine tõstab kindlasti õpimotivatsiooni.
    Puudused: hindamissüsteem tuleks üliõpilastele võimalikult hästi lahti seletada, et ei tekiks mitmeti mõistmist.
  • Kuidas võiks õpimärkide süsteemi siin kursusel veel paindlikumaks muuta?
    Mõelda läbi hindamiskriteeriumid ning õpimärkide väljastamise süsteem.

PARTNERHINNANGUD:

  • Mil määral te saite kasulikku tagasisidet te saite oma õppematerjalile või kirjanduse analüüsile kursusekaaslase partnerhinnangust? Ei saanudki, sest minu tööle ei antud tagasisidet (ainult õppejõud ja sellet oli palju kasu).
  • Mil määral aitas partnerhinnangu koostamine kursusekaaslas(t)e tööle paremini märgata puuduseid enda õppematerjali või kirjanduse analüüsi juures?
    Mina andsin partnerhinnangu Anneli Tumanski tööle. Nägin mõnda viga, mida sain ka enda töös parandada, kuid kõige rohkem tuge sain siiski õppejõu antud tagasisidest.

 

Viies teema – õppematerjalide autoriõigus

Seekordseks ülesandeks oli kirjeldada oma mõtteid autoriõiguste ja avatuse teemadel.

Selleks tutvusin lugemismaterjaliga autoriõiguste teemal.

Igapäevases töös puutun enamasti kokku piltide, videode autoriõiguste teemadega ning kokanduse teema puhul ka retseptide otsimise ja leitud materjali kasutamisega.

Võtsin n-ö luubi alla just nimelt kodundusega seotud teemad, mida käsitletakse mõne aine raames koolis, huvihariduses, noortega tegelevate organisatsioonide töös kui ka üldiselt igapäevaelus.

Enne antud teema käsitlemist kontakttunnis, ei mõelnud ma väga kas, kuidas või kas üldse ma võin internetis leiduvaid materjale oma töös või ka oma igapäevaelus nii kergekäeliselt kasutada nagu olen seda varem ehk teinud. Selle teema raames hakkasin mõtlema, et milliseid materjale me kõige enam otsime, kasutame või noortele edasi anname paljunduste, väljaprintide ja internetilinkide kujul. Esimese mõttena tuli silme ette noorte kokandusring, mille jaoks otsime internetist ja ka kokandusraamatutest retsepte. Palju põnevat leiab hobikokkade blogidest, mõne ettevõtte kodulehelt (Vilma, Santa Maria, Tallegg, Farmi) kui ka konkreetselt kokandusega seotud internetiaadressidelt (Perenaine.ee, toidutare.ee).

Kui Vilma lehelt ma ei leidnud ühtki viidet selle kohta, kas ja kuidas võib seal olevaid retsepte reprodutseerida või kasutada, siis Santa Maria on autoriõiguste teema väga selgelt sõnastanud: “Autoriõigus © Santa Maria AB. Kõik õigused kaitstud. Kõigi tekstide, tarkvara, pildi-, heli- ja muu materjali autoriõiguste omanik on Santa Maria AB.
Väljavõtteid on lubatud printimise või kõvakettale allalaadimise teel reprodutseerida, teistele edastada või linkida, kuid seda üksnes teavitamise eesmärgil ning koos eespool toodud autoriõiguse märkega. Veebisaidilt pärit kopeeritud või salvestatud teavet ei tohi müüa ega levitada kaubanduslikel eesmärkidel, muuta ega lisada teistesse elektroonilistesse või paberkandjal olevatesse dokumentidesse või väljaannetesse, laadida üles teistele kaubanduslikele veebisaitidele ega lisada sinna meie saidi linki ilma Santa Maria AB-lt saadud loata. Muid õigusi ei anta. Kõik muud sellel saidil kujutatud kaubamärgid kuuluvad Santa Mariale. Ühtki veebisaidil leiduvat kaubamärki ei tohi kasutada ilma loata.”

Ka Tallegg`i lehel retseptide rubriigis ei ole märkmeid selle kohta, et retsepte ei tohi kasutada ilma loata vms. Pigem on sellel lehel antud valik retsept otse välja printida, saata sõbrale või sotsiaalmeedia konto kaudu sellele “Meeldimine” lisada.
Sarnaselt Tallegg`ile ei leidnud ma ka Farmi kodulehelt infot retseptide kopeerimise ja autorikaitse kohta. Samas saan aru, et mõlema lehe puhul saavad inimesed ise lisada või edastada oma retsepte antud ettevõtetele, et need neid kajastaksid oma kodulehe retseptinurgas. Farmi lehe retseptide juures leidub ka selle autori või lisaja nimi. Tallegg võtab endale aga õiguse kas lisada või mitte lisada retsept, mida inimene soovitab.
Siinkohal tekib mul küsimus, et kui ettevõtte kodulehel ei ole märget autorikaitse osas või materjalide reprodutseerimise kohta, siis kas antud leheküljelt olevat tekstilist osa ja muud infot võib vabalt kasutada?
Samas lähtudes loengukonspektist, siis litsentsi kohta info puudumisel tuleks eeldada, et teos on autoriõigustega täies ulatuses kaitstud.

Oleme otsinud oma töö jaoks (kokandusklubi tarbeks) mitmel korral inspiratsiooni Toidutare leheküljelt, kuid ei ole varem mõelnud ega uurinud, millistel alustel võime leitud või huvipakkuvaid retsepte kasutada. Antud teema raames püüdsin leida koha, mis seda kirjeldab ning uus teadmine oli kohati lausa hirmutav.
Toidutare kasutustingimused toovad välja, et: “Aadressil http://www.toidutare.ee asuvad internetileheküljed sh sealolevad materjalid (retseptid, artiklid, fotod, videod, blogi- ja foorumite sissekanded, kommentaarid jne.) on Autoriõiguse tähenduses autorikaitse objektiks ning kuuluvad AS-le Ajakirjade Kirjastus ” ning  “www.toidutare.ee leheküljel avaldatud materjalide (sh. retseptid, artiklid, fotod, blogi- ja foorumite sissekanded, kommentaarid jne.) kopeerimine ja levitamine ilma AS Ajakirjade Kirjastuse kirjaliku nõusolekuta on üldjuhul keelatud. Kirjaliku nõusoleku saamiseks palume pöörduda e-posti aadressil: siiri.kirikal@kirjastus.ee.”
Välja on toodud ka väga kopsakad tasud mittekorrektse materjalide kasutamise ja viitamise eest.

Kuna kodunduse teemat käsitletakse nii koolis kui ka erinevates noorteorganisatsioonides, siis oleks huvitav teada kus kohast otsivad teised noortega töötavad inimesed oma töö jaoks materjale (retseptid, kirjeldused, pildid, videod jms) ning kui palju arvestatakse autoriõiguste teemaga.

Teine teema, millega üsna suures mahus kokku puutun on erinevate fotode, taustade jms kasutamine. Noortekeskuse ürituste või tegevuste juures tuleb tihti ette vajadus oma tegevusi paremini reklaamida ning pilkupüüdvam on seda teha näiteks sotsiaalmeedias ilusa plakatiga mitte lihtsalt tekstiga. Mõnikord on vaja lisada lihtsalt mõnda teemat illustreeriv pilt. Kõige tavalisem koht on loomulikult Google pildiotsing ning sealt copy/paste pildile.  Kuna piltide puhul on meil töökeskkonnas ka varasemalt räägitud autoriõiguste teemal, siis olen varasemalt palunud kaastöötajatel pildi alla panna vähemalt lingi, kust nad pildi on saanud.
Samas oleks palju lihtsam kohe Google otsinguparameetreid kohandada pildiotsingu juurest – otsingutööriistad – märgistatud taaskasutamiseks – sealt nimekirjast endale sobiv.
Kevad otsingutulemus.jpg
Proovisin otsida pilte märksõna “kevad” järgi ning valisin ka erinevaid taaskasutamise tüüpe rippmenüüst. Erinevate seadetega jäid üldjuhul kuvatud pildid üsna samaks. Seejärel proovin sama otsingut korrata inglisekeelse sõnaga “spring” ning pidin tõdema, et otsingutulemusi oli palju rohkem ning pildid elavamad ja värvilisemad.
spring otsingutulemused
Nii nagu eestikeelse otsingusõna puhulgi, ei muutunud märkimisväärselt erineva kasutusseade määramisel kuvatavate piltide arv jne. Kui nendest valikutest sobivat pilti ei leidnud, siis saab alati otsingusõna korrigeerida. Näiteks kui tegelik soov oli saada kevadist pilti, kus peal palju nartsisse, siis saab otsingut korrata hoopis sõnaga “daffodil” ning seejärel on kasutamiseks juba märkimisväärne hulk nartsisside pilte.

Kuna ma rühmatöös õppematerjale ei koosta, siis ei ole mul ka otsest vajadust selle jaoks pilte, materjale otsida. Seega saan vaid oma kaastöötajatele näpunäiteid anda, kuidas mitte autoriõigustega vastuollu minna ning erinevaid fotosid, pilte otsida ja kasutada.

Neljas teema: Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Seekordse ülesande puhul oli meile antud võimalus tutvuda erinevate äppidega, mis võimaldavad õppematerjale koostada erinevatel(e) nutiseadmetele. Ülesandes oli välja toodud mitmeid kirjelduse järgi huvitavana tunduvaid äppe, kuid valdav enamus neist oli seotud iOS operatsioonisüsteemiga nutiseadmetega. Väga huvitav tundus Zaption ja Educration.
Tutvudes Zaptioniga tehtud videoloengute ja ülesannetega, siis oli põnev näha, kuidas saab kasutada ükskõik millist video (YouTube, isiklik videomaterjale jne) ning lisada selle juurde küsimusi, kommentaare, tekste, panna video pausile jne ning seeläbi luua täiesti uudse ning kaasahaaravama õppematerjali.
Educration pakkus omalt poolt võimalust lisada erinevaid lehti, mille sisuks on kas tekst, pilt (nt googlest), oma vabakäe joonistused või graafikud, vaba käega kirjutatud tekstid/sõnad. Kogu sisu salvestatakse, et seda saaks ka hiljem uuesti mängida või jagada teiste õpilastega või õpetajaga.  Selle äpi võimalusi tutvustab oma Youtube videos hästi Kennedy Brown alljärgnevas videos.

Ühe aine raames tutvustas Gätlin meile Plickersit ning mulle meeldis, et selle kasutamiseks ei pea lastel olema isiklikke nutiseadmeid, vaid küsimustele vastamiseks piisab väljaprinditud kaartidest. Igal kaardil on olemas ka number ning numbrile saab lisada ka süsteemi õpilase/kasutaja nime. Nii on võimalik teha anonüümseid küsitlusi kui ka mitte. Leian, et seda äppi saab väga edukalt kasutada ka koolivälistes tegevustes ning see on ka põhjus, miks seda lähemalt uurida otsustasin.
Kõigepealt tuli alustada kasutajakonto loomisega. Selleks tuli täita vaid eenimi, perekonnanimi, e-maili aadress ja salasõna väljad.
sign up

Gmaili, facebooki konto jms registreerumist sellel äppil ei ole.

Sisselogimine toimub e-maili aadressi ja parooli sisestamisega.

Plickersi avalehel on olemas ka otseteed App Store ja Google Play`sse, et äppi enda nutiseadmesse tõmmata.

Kui konto on loodud, siis on võimalus kasutada kas “Demo class” või luua enda klassi nimekiri ning anda igale vastusekaardile omaniku nimi. Lõin klassi nimega “Mähe VAK”, sest soovin seda äppi kasutada noortekeskuses. Klassi loomise juures saab määrata selle nime, aasta või klassiastme ning ka teema, mida käsitletakse. Igal klassil on oma värv ning esmapilgul tundub, et saab luua kuni 12 klassi. Hiljem saab ka klasside infot ning õpilaste nimesid muuta.
new class1

Kui klass oli loodud, siis lisasin nimesid. Ehk siis iga nummerdatud kaart saab oma omaniku. Nimesid saab ühe klassi puhul kokku lisada kuni 63. Hiljem on võimalus nimekiri välja printida kasutades “Print Roster” nuppu, et teada, millise kaardiga  milline õpilane/osaleja küsimustele vastas.
uus klass nimed 1

Seejärel tuli luua küsimusi. Küsimused saab kategoriseerida luues nende jaoks eraldi kaustad. Selleks tuleb My Library alt valida “New Folder”, anda sellele nimi ja seejärel saab sinna lisada küsimusi vajutades nuppu “+New Question”. Küsimustele saab lisada kuni neli erinevat vastusevarianti, millest osalejad saavad valida õige.
libr.JPG
Lisatud küsimused on kuvatud järgnevalt:
küsimused
Vasakul pool servas on näha ka rubriik “Mobile Uploads”. Sinna tulid algselt minu lisatud küsimused, mille koostasin oma tahvelarvutil. Sealt oli võimalik neid kasutada kohe mängu mängimiseks kui ka liigutada erinevatesse kaustadesse. Juba loodud küsimusi on võimalik ka muuta ning selleks tuleb vajutada küsimuse juures olevale väikesele noolele, kust annab valikud muutmiseks, liigutamiseks järjekorras ülesse ja allapoole, arhiveerimiseks või selle kustutamiseks.
Küsimuse all on ka koht “+Add to Queue”, millega saab küsimuse järjekorda panna kindlale klassile vastamiseks. Eeloleval pildil on näha, et hetkel on küsimus valmis pandud nii Mähe VAK kui Demo klassile. Seega on võimalik loodud küsimusi kasutada erinevate klaaside puhul märgendades selle all vastava klassi. See võimaldab ka küsimuste korduvkasutust.

Küsimustele vastamiseks tuleb ülevalt menüüribalt valida “Live View” ning seejärel avada oma nutiseadmes rakendus. Et ka osalejad näeksid jooksavalt tulemusi, siis tuleks ühendada arvuti projektoriga ning kuvada Live View leht seinale. Hetkel näitab allolev pilt, et veel ei ole nutiseadmes valitud klassi ja küsimust oma Queue lehelt. Kui nutiseadmest need valitud saavad, siis tekib automaatselt küsimus ekraanile.
live

Kui nutiseadmest sai valitud klass ja küsimus, siis tekkis tõepoolest automaatselt järgnev kuva:
mäng
Osalejatele on kuvatud küsimus ja vastusevariandid. Kui klassi vastusekaardid on õpetaja nutiseadmega ära skännitud, siis ilmuvad “Graph” alla tulemused selle kohta kui palju vastati A,B,C ja D vastusevarianti. Kui kõik on vastanud, siis saab näidata ka õiget vastust.
Seejärel saab asuda uue küsimuse vastamise juurde.
Osalejad saavad oma vastused anda edasi pöörates oma vastusekaardil oleva kuubiku serva vastava variandiga üles. Kuubiku nurkadel olevad numbrid tähistavad klassis määratud lapse numbrit ja nime. Igal kuubiku küljel on üks vastusevariandi tähis (A, B, C, D).
kuubik

Vastusekaarte saab välja printida siit! 

Täna katsetan appi ka keskuses. Kui see toimib hästi, siis saame edaspidi teha oma tähtpäevade puhul loodavaid viktoriine ja küsimustikke võib-olla hoopis selle vahendiga.

_____________________________________________________

Katsetasin põgusalt ka Blendspace`i, millega saab lihtsalt luua õppematerjale, mille sisuks võib olla nii wordi failid, powerpointid, tekstid (saab otse kirjutada), otsida sisu googlest, lisada faile dropboxist, Google Drivest jne, lisada YouTube videosid jne, saab luua otse ka juurde küsimustikke õpilastele ning need erinevate materjalide vahele paigutada. Võimalusi on palju. Lõin kiirelt ühe lihtsa värviõpetust käsitleva õppetüki. Lisatud on slaidid, koostatud küsimustik, lisatud teema kinnistamiseks YouTube`i video ja lõpuks prkatiline ülesanne värvitabeli koostamiseks. Õppetükki saab edastada õpilastele lingi kaudu. Kuigi linki katsetades ilmnes, et küsimustikku ei saanud enne avada kui õpilane/osaleja oli keskkonda sisse loginud. Teisi sisuks olnud materjale sai näha ka ilma sisselogimiseta.
Registreerimine ja sisselogimine keskkonda on tehtud lihtsaks läbi Google konto.

belnd

Veeb 2.0 vahendid (lisa)

Eelnevas postituses mainisin, et soovin lähiajal tutvust teha ka Weebly keskkonnaga. “Lähiaeg” jõudis kätte varem kui ma arvata oskasin, sest teema jäi kripeldama.

Olen varasemalt näinud, kuidas mu kursusekaaslased on loonud Weebly keskkonnas oma asutusele, hobi tutvustamiseks või koolitöö raames erinevaid kodulehti, kuid siiani ei ole ma ise näinud vajadust seda ise teha. Lugedes Signe postitust ning nähes, et Weeblysse on võimalik vistutada nii mitmeid teisi vahendeid, siis sain ka ise inspiratsiooni seda lõpuks katsetada. Signe kirjeldas, et Weebly keskkond tekitas temas palju vastakaid tundeid ning ta ei mõistnud miks mõni nii kergena tunduv asi on nii raskelt lahendatavaks muudetud. Ja nii soovisin ka ise vaadata kui raske siis ikkagi midagi seal teha on. Paljud ju siiski kasutavad selle keskkonna võimalusi.

Weeblysse on väga lihtne kasutajat luua – on võimalus logida sisse kasutades oma facebooki või google kontot. Sisuliselt olin ühe nupu vajutusega registreerunud.

Seejärel tuli valida, millele on loodav leht keskendunud, kas koduleht, ajaveeb või veebipood. Valisin katsetamiseks kodulehe funktsiooni. Järgmise sammuna tuli valida oma lehe teema, seejärel domeeni nimi (oma katsetuse jaoks lõin dagnep.weebly.com) ning jätkates jõudsin selle kuvani:
weebly
Tundub palju võimalusi ning nüüd tuleb vaid hakata avastama, mida üks või teine nupuke teeb või kuidas neid kasutada.

Muutsin ette antud kujunduses inglisekeelsed sõnad eestikeelsete vastu.
Esilehele lisasin nupukese, mis viib minu loodud (õppetöö käigus valminud) bloggeri lehele “Ideedepank noorsootöötajale”. Nupukese nimeks sai “Vaata lisaks”. Lisasin ka paar YouTube videot, mida oli väga lihtne teha. Selleks tuli lohistada YouTube nupuke oma töölauale ning selle seadetest lisada video URL aadress. Video kuvas sai muuta ka selle asukohta lehe suhtes (vasakusse, paremasse äärde või keskele) ning ka selle suurust.
Lisasin lehele ka postituste vahele eraldajaid (Divider) ning teksti ja pealkirju.
Kontakti all lõin tagasiside vormi, muutsin selles inglisekeelsed sõnad eestikeelseteks (paaris kohas jäi muutmata, sest ei leidnud selleks võimalust) ning lisasasin ka kaardi. Kaardi ja selle asukoha muutmine oli taaskord lihtne. Seadetes tuli vaid märkida aadress, mida kaardil kuvada.

Soovisin oma lehele lisada ka Instagrami pildivoogu ja SlideShare esitlust, kuid need jäid kahjuks tegemata. Nimelt tavakasutaja “basic” rollis ei olnud mul võimalust lisada Embed Code Elementi. Proovides seda lisada, siis kuvas Weebly mulle kirja “Do more with your website with your own HTML code. This element is part of an upgraded plan”.

Kuna ma aga soovisin siiski oma varasemalt loodud esitluse Weeblysse üles panna, siis kasutasin dokumentide nupukest (Documents) ning laadisin esitluse teistmoodi üles.

Igatahes erines minu kasutuskogemus Signe omale ning mitmeid tegevusi ei saanud ma tavakasutajana teha.
Weebly teemadel sooviksin kindlasti oma kusrusekaaslastega rohkem vestelda ning nende kogemusi selle kasutamise kohta kuulda.

Minu Weebly katsetus: dagnep.weebly.com

Link ülesandele.

Veeb 2.0 vahendid

Link ülesandele.

Seekordseks ülesandeks oli tutvuda erinevate veeb 2.0 sisuhaldusvahenditega ning anda ülevaade oma kasutuskogemustest.

Lugemismaterjali põhjal sain teadmise, et Veeb 2.0 rakendused saab jagada kolme erineva tüübi järgi:
1. Interaktiivse meediasisu loomise vahendid;
2. Sisuhaldusvahendid;
3. Õppematerjalide koostamiseks mõeldud keskkonnad.

Interaktiivse meediasisu loomise vahenditest olen kasutanud YouTube`i võimalusi (minu konto alt peaks leidma isegi mõned videod) ning selle teema raames tutvusin ka lähemalt SlideShare keskkonnaga.  SlideShare`ga esitatud esitlusi olen näinud mitme aine raames ning ka varasemalt erinevates keskkondades ning varem arvasin ekslikult, et esitlused on loodudki selle vahendiga. Lähemal uurimisel mõistsin, et eelnevalt peab olema siiski tehtud PowerPoint`i laadne esitlus, mille saab SlideShare lehel üles laadida ning seejärel seda kohandada oma vajadustest lähtuvalt. Koostasin ka ise ühe PowerPointi ning laadisin selle antud keskkonda üles. Seejärel oli soov lisada ka paar YouTube videot oma esitluse juurde ning seda oli üllatavalt lihtne teha. Video lisamiseks oli vaja vaid selle URL koodi ning määrata ära pärast millist slaidi video peaks nähtav olema. Seega oli võimalik ükskõik milliste slaidide vahele lisada väga lihtsal viisil erinevaid videosid. Kõik läks lihtsalt – konto loomine SlideShare`is, esitluse üleslaadimine, videode lisamine. Selles keskkonnas oli nüüd esitlus olemas. Olin ühe etapi läbinud.

Aga mis edasi? Kuidas laadida oma esitlus näiteks siia selle postituse juurde.

Kuna erinevate katsetuste käigus ei leidnud ühtegi loogilist lahendust, siis võtsin appi sõber Google ning selle abil leidsin WordPress support alt ka lahenduse oma probleemile.

SlideShare kuvab esitluse juures ka sellise asja nagu “WordPress shortcode”, mis tuleb lisada postitusse ning oma postitus avaldada. Avaldatud postituses on juba esitlus olemas, kuid redigeerimise vaates kuvab esialgu ainult lühikoodi.

Minu loodud esitlus kasutades SlideShare võimalusi:

Hiljuti ühel konverentsil osaledes nägin, et mitmetes ettekannetes kasutati mulle uudset vahendit, mille nimeks on POWTOON. Sellega loodi väga kaasahaaravaid ettekandeid ning teema kokkuvõtteid. PowToon`i on kirjeldatud kui PowerPointi ja Prezi alternatiivi ning mõningal juhul ka nende asendajat, sest selle abil on võimalik luua animeeritud videosid ja esitlusi. Minu pilgu see igatahes püüdis, kuid hetkel ei ole olnud aega väga põhjalikult katsetada selle võimalusi, kuid natuke ikka. Küll on aga selles videos on toodud välja PowTooni võlud teiste sarnaste vahendite ees. PowToon`i premium kasutajal (tasulisel kasutajakontol) on väga palju erinevaid vahendeid väga põneva esitluse loomiseks ning ka esitluse/animatsiooni jagamiseks on palju rohkem võimalusi kui tavakasutajal. Tavakasutajal või siis tasuta versiooni kasutajal on võimalusi üpris vähe, näiteks ei saa loodut oma arvutisse alla laadida samas aga saab oma n-ö teose laadida üles Youtube`i või jagada läbi facebooki või gmaili.

pow

Nii palju kui ma tavakasutaja rolli olen proovinud, siis seal on päris mitmeid võimalusi.
Vasakul pool ääres on näha slaidid ning nende vahel võimalus määrata slaidide üleminekuid, erinevaid effekte pole palju, kuid täiesti piisavalt.
Keskel on n-ö lõuend, millel slaidi disainitakse.
Paremal pool ääres on erinevad valikud slaidide disainimiseks – tekst, taust, kujundid, tegelaskujud, animeeritud tegelaskujud, pildi, heli ja video lisamise võimalus. Videot saab lisada vaid slideshow mode puhul. Movie mode puhul, kus on juba animeeritud elemendid, embed video kasutada ei saa. Kõige all on ajatelg, millel saab igale lisatud elemendile määrata selle ilmumise koha ja aja ning slaidi kogukestvuse.
Proovisinp>

Sisuhaldusvahenditest olen ma eelnevalt kokku puutunud bloggeri ja wordpressiga. Bloggerit kasutasin kunagi isikliku blogi pidamiseks, mis ei olnud kaugeltki seotud õpingute, töö vms. WordPressi hakkasin kasutama seoses õpingutega ning kui võrrelda nende kahe keskkonna ülesehitust ja kasutusmugavust, siis alguses tundus blogger tunduvalt kergemini kasutatav. Tänasel päeval ma ilmselt bloggerit wordpressile ei eelistaks, sest olen avastanud kasutamise käigus järjest uusi võimalusi. Olen märganud mitmete kasutajate ajaveebides  kategooriate süsteemi ajaveebi päises ning lähiajal püüan ka ise ära õppida, kuidas seda luua. Ma ei oska kasutada paljusid wordpressi võimalusi, kuid see, et need võimalused on olemas, muudab selle edasise kasutamise veelgi huvipakkuvamaks.

Õppematerjalide koostamiseks mõeldud keskkondadega puudub mul kokkupuude, sest mul ei ole kunagi olnud vajadust õppematerjale sellisel kujul luua. Huvitegevuse juures olen juhendeid jms ikka loonud, kuid selleks kasutan käepärast kontoritarkvara. Õppematerjalis oli neist välja toodud Õpiveeb, Open Author, Oppia, mis kõik on mulle väga võõrad.

Postitust ja lugemismaterjali kokku võttes avastasin enda jaoks mitmeid huvitavaid vahendeid, mida edasises töös ja ka isiklikus elus kasutada. Kindlasti katsetan PowToon võimalusi ning proovin sellega luua ka esitluse, mida saaksin oma kursusekaaslaste ja teiste huvilistega jagada (ehk isegi juba järgmisel kohtumisel). Huvipakkuvaks võimaluseks pean ka Weeblyt, millega soovin samuti lähiajal põhjalikumat tutvust teha.

Sisupakettide koostamise vahendid

Ülesande kirjeldus: Kirjutage saadud kogemuse põhjal ajaveebipostitus, tooge seal välja kasutatud vahendi plussid-miinused ja võrrelge varem teie poolt kasutatud õppematerjalide koostamise vahenditega. Lisage ka link enda koostatud õppematerjalile Moodle’is.

Valisin sisupaketi loomise vahendit Xerte Online Toolkitsi. Kuna sinna oli meile juba õppeeesmärgil konto loodud ning seetõttu lisaks midagi ise installima ei pidanud, siis oli selle vahendi valimine väga mugav. Teiseks põhjuseks võib minu puhul pidada selle, et teiste vahenditega mul kokkupuudet varasemalt ei ole olnud ning valisin selle, mida oli eelnevalt kõige enam kiidetud.

Ülesande lahendamiseks oli vaja luua SCORM nõuetele vastav sisupakett ning saadud .zip fail laadida üles moodle keskkonda. Kõige enam kartsin ma sisu loomise pärast, kuid õnneks andis õppejõud võimaluse kasutada ka Vikipeedia sisu või ka Creative Commons Attribution litsentsi alusel õppematerjale HITSA repositooriumist ja Koolielust.
Leidsin koolielu.ee lehelt värviõpetust kirjeldava õppematerjali ning kasutasin antud kodutöös just sealseid sisuelemente ja materjale.

Kodutöö juures oli väga suureks abiks erinevad tutvustavad videod õppematerjalis ning väga asjalikku informatsiooni sain Signe postitusest. Signe tõi oma postituses hästi välja erinevad nõuanded ja soovitused kolme erineva vahendi puhul ning seetõttu pean tema postitust väga informatiivseks ning vajalikuks.

Kasutades Xerte poolt pakutavaid võimalusi, tuli mul ette mitmeid üllatusi ja ka avastamisrõõmu. Tegemist on vahendiga, mis pakub selle kasutajale väga mitmeid võimalusi oma õppematerjalide erilisemaks loomiseks. Võib isegi öelda, et loov kasutaja suudaks seda vahendit kasutades luua õppematerjale, mida kasutataks väga laialdaselt. Algajana tutvusin esmalt tekstilise osa lisamise võimalustega ning erinevate nupukestega. Loodud õppematerjali lisasin lihtsaid tabeleid, tekste, video ja koostasin ka lühkteksti moodi testi. Proovisin lisada ka pildi ning tekstilise osa selle kõrvale. Xertes play alt näitas pilti ja teksti, kuid hiljem moodles üles laetuna näitas vaid tühja slaidi.

värviringid capture

Kui keegi oskab sellele põhjenduse leida, siis olen väga tänulik abi ja kommentaari eest.

Üheks probleemiks oli ka see, et ma suutsin mingil ajahetkel kogu oma projekti kuidagi ära kustutada ning seetõttu pidin alustama nullist (saingi sisestamist jms rohkem katsetada). Selle vahendi puhul on aga võimalusi väga palju ning huvitav oleks kõik sisestamisvalikud läbi proovida. Üheks põnevamaks osaks katsetuste osas oli lünktesti (Interactivity – Gap fill) koostamine, mis oli arvatust kordades kergem teostada. Signe tõi oma postituses välja ühe probleemi, millega minagi kokku puutusin. Xertes tiitellehe loomise juures soovisin sarnaselt temale esilehele ühte tekstiosa suuremas fondis ja selle all väiksemas fondis teist teksti. Ülemise tekstisuuruse muutus avaldas mõju hoopis alumisele tekstile ning seetõttu jätsin lõpuks mõlemad tekstiosad sama kirjasuurusega.

Xerte puhul on plussideks:
+ Väga erinevad sisestusvõimalused
+ YouTube videode lisamise võimalus
+ Üldjuhul arusaadav ülesehitus ning kasutajasõbralikkus
+ SCORM paketi lihtne eksportimine
+ Loodud materjali eelvaate nägemine ja kasutamine (Play funktsiooni kasutamine loomisprotsessi ajal)

Xerte miinused:
– Algajal kasutajal keeruline ilma eelnevate materjalide (videod, kirjeldused jms) läbitöötamiseta vahendi kasutamisega algust teha. Samas kui olin juba erinevate juhendmaterjalidega tutvunud, siis ei tundunud olevat midagi suurt ja ületamatut.
– Eestikeelse kasutajatoe puudumine (mitmed õpetajad, kes võiksid seda vahendit kasutada, ei pruugi seda vahendit valida, sest ei valda vajalikul määral inglise keelt).
– Ei osanud alguses seostada “Publish” nuppu oma töö salvestamisega.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et Xerte Online Toolkits`i katsetamine oli omamoodi põnev ja huvitav kogemus. Palju abi oli erinevatest videodest ning kursusekaaslaste postitustest. Selle ülesande puhul oli mul keeruline otsida õppematerjali sisu. Kahjuks pean tõdema, et mul ei olnud väga palju aega kõigi Xerte sisestusvõimalustega tutvumiseks, kuid ma ei välista seda, et ma lähiajal neid veel katsetan.

Minu xertes loodud katsetuse värviõpetuse kohta leiab siit. 

Õpileping aines “Digitaalsete õppematerjalide koostamine”

Minu õpileping.

Teema
Digitaalsete õppematerjalide koostamine on minu jaoks taaskord täiesti uus teema, sest ma pole varasemalt pidanud õppematerjale looma. Kuna kõik on uus, siis soovin omandada teadmised valdkonnas, mida veel ei tunne. Soovin saada rohkem teavet õppematerjalide koostamisest ning mind huvitab väga ka Creative Commons Attribution litsentsi teema (kuidas, miks, milleks kasutada jne).

Eesmärgid
1. Saada teadmised õppematerjalide koostamisest.
2. Saada teadmised Creative Commons Attribution litsentsi olemusest ja    kasutamisest.
3. Koostada aine lõpuks kirjandusanalüüs.

Strateegiad
1. Osalen kõigis kontakttundides, töötan läbi kodusteks ülesanneteks ettenähtud materjalid ning esitan õigeaegselt iseseisvad tööd. Tutvun ka kaasüliõpilaste  ajaveebides olevate postitustega õppe eesmärgil.
2. Loodetavasti käsitletakse Creative Commons Attribution litsentsi teemat kontakttundides piisavalt ning seeläbi saan soovitud teadmised.
3. Kirjandusanalüüsi koostamiseks võtan ühendust õppejõuga ning täpsustan üle teema; Töötan läbi õppejõu poolt antud materjalid; Otsin iseseisvalt lisaks 3 materjali, mille samuti läbi töötan; Loetu põhjal koostan kirjandusanalüüsi ja vormistan selle nõuetekohaselt.

Vahendid/ressursid
Rakendan ajaplaneerimise põhimõtteid, sest suurimaks probleemiks on kujunenud tasakaalu leidmine kooli, töö ja isikliku elu vahel.
Eesmärkide saavutamiseks proovin enda jaoks paika panna nädalaplaanid kasutades märkmiku ja tahvelarvuti kalendri ning notes funktsioone.
Kirjandusanalüüsi koostamise juures on kindlasti abiks erinevad otsingumootorid vajamineva kirjanduse leidmiseks ning õppejõu soovitused. Õpitud teemade kinnistamiseks on heaks vahendiks kaasüliõpilaste blogipostituste lugemine ja soovi korral kommenteerimine, mille käigus võib tekkida ka edasine arutelu.

Hindamine
Oma eesmärgid olen saavutanud kui olen suutnud õigeaegselt esitada kõik kodutööd , olen tutvunud erinevate õppejõu poolt antavate materjalidega ning analüüsinud neid õppetöö kontekstis ja olen koostanud aine lõpuks nõutekohaselt vormistatud kirjandusanalüüsi.

 

 

Esimene teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Esimeseks teemaks ja  ülesandeks oli läbi lugeda eestikeelne lugemismaterjal “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse” ning tutvuda lugemismaterjalis viidatud linkidega ja erinevate repositooriumidega, mis on leitavad “Õpiobjektid ja repositooriumid“ esitluses. Seejärel tuli valida üks õppematerjalide repositoorium/referatoorium ning tutvuda selle võimalustega ja saadaolevate õppematerjalidega minu poolt õpetatavas või mind huvitavas aines. Lugemismaterjalide ja repositooriumiga tutvumise põhjal tuli luua ajaveebipostitus.

Tutvusin Hans Põldoja poolt koostatud lugemismaterjaliga, milles käsitleti tehnika arenguga seotud teemasid, mis omakorda on viinud digitaalsete õppematerjalide koostamiseni ja jagamiseni, erinevaid mõisteid ning nende selgtitusi (õpiobjekt, repositoorium, referatsoorium) ning tuntumaid repositooriume Eestis ja välismaal. Antud materjal oli väga heaks sissejuhatuseks aine raames käsitletavatesse teemadesse.

Õpiobjekti mõiste on minu jaoks uus, sest ei ole teadlikult nendega kokku puutunud. Hans Põldoja lugemismaterjalis välja toodud definitsioonidest kõnetas mind kõige enam IEEE Learning Object Metadata poolt välja toodu, et õpiobjekt on “mistahes digitaalne või mittedigitaalne objekt, mida võib kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses” (IEEE, 2002). Selle definitsiooni juures meeldib mulle just nimelt selle lai ulatus (kuigi lugemismaterjalis on välja toodud, et definitsiooni laia ulatust on palju kritiseeritud). Antud definitsioon annab võimaluse õpiobjekti mõistet kasutada nii formaalse – kui ka mitteformaalse õppe kontekstis. Samas jääb siiski selgusetuks, mida konkreetsemalt õpiobjekt endas hõlmab. Abiks oli mõningal määral esitlus, milles kasutati õpiobjekti kirjeldamisel lego klotsidega metafoori. Seda lähemalt vaadeldes, sain teadmise, et õpiobjekt sisaldadab endas erinevaid informatsiooniobjekte (video, tekstid, pilt jms), metaandmeid, pedagoogikat ning eraldiseisvatest õpiobjektidest on võimalik luua kursuseid, mille raames on võimalik käsitleda väga erinevaid teemasid.
Õpiobjektide asemel kasutatakse ka mõisteid “e-õppematerjalid”, “avatud õppematerjalid”, “sisupaketid”, “digitaalsed õppematerjalid” või ka “elektroonilised õppematerjalid”.

Tulles tagasi  IEEE Learning Object Metadata poolt välja toodud õpiobjekti definitsiooni juurde, siis võib õpiobjekt endas hõlmata põhimõtteliselt kõike, samas peaks see vastama õpiobjektide standardile SCORM, milles on välja toodud kuus tunnust, millele võiks ja peaks õpiobjekt vastama. Tooksin neist tunnustest välja minu jaoks kolm kõige olulisemat – käideldavus, kohandatavus ja korduvkasutus. Käideldavuse all mõistetakse võimalust saada õpiobjektile ligi eemal asuvatest kohtadest ning ka selle kiiret edastamist. Kohandatavus on minu jaoks ilmselt kõige olulisem, sest see võimaldab õpiobjekti kohandada lähtudes õppija või organisatsiooni vajadustest (näiteks formaalhariduses kasutatava õpiobjekti kohandamine mitteformaalse õppe tegevuste tarbeks). Korduvakasutuse puhul vaadeldakse õpiobjekti paindlikkust, mis võimaldaks seda kasutada paljudes erinevates rakendustes ja õpikontekstides.

Mis on repositooriumid ja referatooriumid?

Et erinevad õpiobjekte paremini jagada, edastada või hoida, siis on loodud spetsiaalsed andmebaasirakendused. Need sisaldavad elektroonilisi õppematerjale ja neid kirjeldavaid metaandmeid. Selliseid andmebaase nimetatakse repositooriumiteks.

Andmebaasid, milles hoitakse vaid õpiobjektide metaandmeid ning viiteid (õppematerjalid võivad asuda mõnes repositooriumis või materjali autori personaalses veebikeskkonnas), nimetatakse referatooriumiteks.

Milliste repositooriumitega olen varasemalt kokku puutunud? 

Tegeledes pigem mitteformaalset õpet pakkuvas valdkonna, siis ma ei saa öelda, et minu kokkupuude oleks väga sage. Paljude töötubade ja tegevuste ettevalmistamiseks ning õppimiseks kasutavad noorsootöötajad Youtube’i videosid, kust leiab video kujul kõikvõimalikke tutvustusi, õppevideosid ning muud huvipakkuvat. Näitena võib tuua kasvõi selle, kuidas kasutada QR koodi.
Olen põgusalt tuttav ka Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt hallatava Koolielu haridusportaaliga (www.koolielu.ee), kust ma olen otsinud erinevaid juhendamaterjale ja ideid noortele vaheldusrikka vaba aja veetmise jaoks. Koolielu portaal on aga väga tihedalt seotud just formaalharidusega ning noorsootöösse sobivaid juhendeid ja õppematerjale on sealt üsna keeruline leida. Siiski mõningaid ideid ja materjale olen leidnud kunsti ja loodusõpetuse teemade alt, mida olen saanud noortekeskuses käsitletavate teemade puhul kohandada ja kasutada.
Sarnaselt Koolielu portaalile olen kokku puutunud Miksike keskkonnaga (www.miksike.ee), kust oleme saanud peamiselt ideid viktoriinide koostamiseks ning infot ja töölehti rahvakalendri tähtpäevade kohta. Noorsootöös kasutatakse peamiselt mitteformaalse õppe meetodeid ja vahendeid ning lõimitakse need näiteks noortekeskuste igapäevastesse tegevustesse. Ideid keskustes toimuvateks töötubadeks ja tegevusteks ammutatakse tihtipeale interneti vahendusel. Mitteformaalse õppe materjalide jaoks minu teada eraldi repositooriumi ei ole, kuid erinevaid meetodeid on võimalik leida mitteformaalne.ee lehelt, kus on eraldi kategooria  “Õpimaterjalid”. Selle alt võib leida õpikuid ja käsiraamatuid, noortevaldkonna ajakirja “Mihus” erinevad numbrid, mis sisaldavad erinevaid meetodeid ja tegevusi ja ka koolitusraporteid.  Lisaks on võimalik otsida ning ka lisada enda koostatud õpimeetodeid.

õpimeetodid

Nagu ka eeloleval pildil on kirjeldatud, siis mitteformaalne.ee keskkond annab võimaluse tutvuda erinevate mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kirjelduste ning juhenditega. Õpimeetodite all on erinevad teemavaldkonnad, mille alt tegevusi otsida.
teemavaldkonnad
Vajutades huvipakkuvale teemale (soojendus, häälestus, teema käsitlemine, reflektsioon, tagasiside ja hindamine), siis avaneb omakorda otsinguriba, kus saab täpsustada materjalid soovitud juhendmaterjali andmeid.
otsing
Materjalid on vabalt kasutamiseks ning sisaldavad autori nime, tegevuse kirjeldust, tegevuse pikkust ning on näiteks kiirelt jagatavad facebooki nupukese abil. Materjalid sisaldavad ka metaandmeid, mis aitavad teostada otsingut.
Mitteformaalne.ee võib olla ehk noorsootöös üks olulisemaid veebilehti sisaldades endas noortevaldkonda puudutavaid uudiseid, publikatsioone, juhendamaterjale ning ajakohast infot. Ka formaalhariduse kontekstis võiks kasutada enam mitteformaalse õppe meetodeid, sest need aitavad püüda õpilaste tähelepanu ning õpitut seostada igapäevaeluga.

Mitmeid õppimist toetavaid meetodeid leiab ka SALTO-YOUTH õpimeetodide andmebaasist, milles on nimetatud üle 1300 erineva meetodi. Salto-Youth andmebaasist on võimalik otsida, sirvida aga ka lisada õppematerjale. Materjale saavad lisada vaid registreeritud kasutajad. Materjalidega saab tutvuda ka ilma konto loomiseta.

salto youth

See andmebaas võimaldab otsida erinevaid õppematerjale kasutades täpsustavaid otsingukriteeriumi nagu õppematerjali nimi, teema, vahend/tööriist, tegevus, materjali sisestamise aeg. Seega peavad õppematerjalides olema kirjeldatud ka erinevad metaandmed, mis materjali otsimist hõbustavad.
search

Salto-Youth andmebaasis olevaid õppematerjale ja meetodite kirjeldusi on võimalik hinnata viiepalli süsteemis ning jätta ka meetodi kohta kommentaar. Tekstiline osa sisaldab pealkirja, meetodi nime, õpieesmärke ning kirjeldust/tegevuse kulgu. Mõne meetodi juures on olemas ka näiteks .pdf fail, mida on võimalik alla laadida.

Iga meetodi all on kirjas, et Salto ei võta vastutust selle ees, kui meetodeid valesti või sobimatult kasutatakse ning toob välja, et igat meetodit tuleb kohandada oma eesmärkidele vastavalt, kontekstist ja sihtgrupist lähtuvalt ning oma oskustele vastavalt.

Disclaimer

SALTO cannot be held responsible for the inappropriate use of these training tools. Always adapt training tools to your aims, context, target group and to your own skills! These tools have been used in a variety of formats and situations. Please notify SALTO should you know about the origin of or copyright on this tool.

Noorsootöö temaatikat ja mitteformaalse õppe materjali sisaldavaid repositooriume on pigem vähe, kuid neis sisaldavaid õppematerjale on formaalhariduse tarbeks lihtne kohandada või kasutada. Samas aga suudab tegus ja nutikas noorsootöötaja leida igas õppemeetodis midagi sellist, mida kasutada eesmärgistatud ja arendavaks tegevuseks noortega.

Ma olen ise otsast lõpuni õppematerjale koostanud väga vähe ning sedagi vaid käesolevate õpingute raames. Koostasin lihtsa blogi, mille aadressi olen jaganud ka tuttavate noorsootöötajatega. Blogis on hetkel nelja vahendi kasutusjuhendid (minu koostatud), kirjeldatud isiklikku kasutuskogemust ning kirjeldatud vahendi kodulehte ja lisatud ka mõned internetilingid. Blogi eesmärgiks on jagada erinevate vahendite ja rakenduste kasutuskogemust, mis võiksid aidata muuta noortekeskustes pakutavaid tegevusi mitmekesisemaks ning noorsootöötajate tööd kergemaks.
Palju häid materjale on kasutusel ainult oma õpilastega või jagatud vaid lähemate kolleegidega. Mis takistab õpetajaid oma materjale laiemalt jagamast? Ma usun, et üheks probleemiks võib olla kartus, et nende materjal ei ole piisavalt hea või tasemel, kuid samas võib olla põhjuseks ka see, et õppematerjali loomisel on kasutatud allikaid, millele pole viidatud. Sellisel juhul kasutatakse loodud materjali pigem isekeskis koos oma õpilastega ja kolleegidega ei soovita nii kergekäeliselt jagada. Kui me räägime aga väga originaalsetest ja korrektselt koostatud materjalidest, siis võib olla probleemiks see, et ei taheta oma head materjali ühiskasutusse anda. Selle koostamiseks on kulutatud palju aega ja tööd ning niisama ei soovita seda “ära anda”.
Kuidas saaks õpetajaid motiveerida oma materjale avaldama? Üheks mõtteks on, et õpetajale antakse tagasisidet tema poolt loodud materjali kasutamisele. Kui kasutatakse autori loodud materjali muutmata kujul, siis peaks autori nimi olema selgelt töölehel või materjalil kirjas, mitte esitama materjali enda looduna.

Kasutatud kirjandus:

Põldoja, H. (2016). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressilt https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/